Raudvärava lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Djreichsfuhrer (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Djreichsfuhrer (arutelu | kaastöö)
38. rida:
 
==Järelkaja==
Lüüasaamine Tallinna all ja laevastiku kaotus ei sundinud Novgorodi oma plaanidest loobuma. [[1042]]. aastal ründas Jaroslavi vanim poeg [[Vladimir Jaroslavitš|Vladimir]] Soomes hämelastegahämelasi. Vladimiri poeg ja pärija, Kiievi ja Novgorodi vürst Izjaslav tungis koos Novgorodi asevalitseja [[Ostromir]]iga [[1054]]. aastal kaugele Põhja-Eestisse, kuid ei suutnud vallutada [[Kedenpää linnus]]t [[Harjumaa]]l. Eesmärk oli selgi korral Põhja-Eesti ja Tallinna vallutamine.<ref name="Saks 176">Saks, lk 176.</ref>
 
1061. aastal põletasid eestlased maha Jurjevi linnuse [[Tartu]]s, tapsid Novgorodi [[garnison]]i ja ründasid [[Pihkva]] linna. Sellega tehti lõpp 30 aastat kestnud Ida-Eesti andamikohustusele Novgorodi ees, samuti skandinaavlaste ja venelaste ühistele püüdlustele Eestit vallutada.<ref>Johansen, lk 70.</ref>