Mängukaardid: erinevus redaktsioonide vahel

Mängukaarte kasutatakse [[kaardimäng]]ude mängimiseks, aga ka [[kaarditrikk]]ideks, [[ennustamine|ennustamiseks]], [[hasartmäng]]udeks, [[kaardimaja]]keste ehitamiseks, [[kollektsioneerimine|kollektsioneerimiseks]] jne. Mängukaardid võivad olla temaatilised: [[poliitika|poliitilised]], [[kultuur]]ilised, [[haridus]]likud, [[erootika|erootilised]], [[pornograafia|pornograafilised]] vmt.

 

 

Mängukaardid arvatakse olevat pärit [[Hiina]]st. Koos [[paber]]i leiutamise ja kasutuselevõtuga hakati Hiinas mitmesuguste mängude mängimiseks kasutama mängukaarte. Varem kasutusel olnud [[puit|puidust]], [[mineraal]]idest, [[elevandiluu]]st või muust materjalist kivide asemel võeti kasutusele paberist vahendid. Mitmete Hiina traditsiooniliste mängude ([[Mahjong]] jt) kivide komplekt oli sarnane praegu tuntud kaardipaki [[mast (mängukaart)|mast]]ide ja numbrite komplektiga.

[[Euroopa]]sse jõudsid mängukaardid läbi [[Lähis-Ida]] ja [[araabiamaad]]e. Esimesena kasutati tänapäeval tuntud mängukaarte [[14. sajand]]il [[islam]]likus [[Hispaania]]s. Sealt levisid need aastatel [[1375]] kuni [[1380]] laialdaselt [[ristiusk|kristlikus]] Euroopas.

 

 

Mängukaartidest koosnevaid kaardipakke on erinevates maades ja kultuurides erinevaid.

 

 

 

 

[[Saksamaa]]l ja [[Austria]]s kasutatakse sarnase struktuuriga kaardipakke, erinevus on vaid mastide kujutistes ja nimetustes.

 

 

[[Itaalia]]s kasutatakse erinevate mastide nimetuste ja kujundustega kaardipakke, milles on tüüpiliselt 40 kaarti (igas mastis 10). Numbrikaartidena on kasutusel vaid numbrid 2 kuni 7.

 

 

[[Hispaania]]s, samuti paljudes hispaaniakeelsetes maades kasutatakse kaardipakki, milles numbrikaartidest puudub "10", seega on igas mastis 12 kaarti, kokku 48 kaarti. Mängitakse ka mänge 40 kaardiga, mispuhul eemaldatakse ka "üheksad" ja "kaheksad".

 

 

[[Jaapan]]is kasutatakse peamiselt kahte tüüpi kaardipakke erinevate mängude mängimiseks.

* [[Kabufuda]] kaardipakk koosneb 40 kaardist, mis jagunevad 4 masti vahel, igaühes 10 numbrikaarti.

 

 

[[UNO (mäng)|UNO]] on [[1971]]. aastal leiutatud kaardimäng, milles kasutatakse 108 kaardist koosnevat pakki. Kaardid jagunevad 4 mastiks (värviks): punane, roheline, sinine ja kollane. Igas mastis on numbrikaardid 0 kuni 9 ning 3 "preemiakaarti"; lisaks veel spetsiaalsed kaardid.

Λ

 

[[Pilt:Tarockkarten in der Hand eines Spielers.jpg|thumb|Tarokikaardid mängija käes]]

[[Tarok]]i kaardipakk koosneb tavaliselt 78 kaardist, mis jaguneb Suureks Arkaaniks (21 + 1 kaarti) ja Väikeseks Arkaaniks (56 kaarti), mis jaguneb omakorda neljaks mastiks, igaühes 14 kaarti. Väikese Arkaani mastide kaardid on numbrikaardid numbritega 2 kuni 10, neli pildikaarti ning äss. Tänapäeval kasutatakse taroki kaarte peamiselt ennustamiseks.

 

1970. aastate lõpus olid eesti laste hulgas populaarsed kaardimängud [[Must Notsu]], [[Narr]] ja [[Ott]], mis kasutasid 33 kaardist koosnevaid kaardipakke. Olenevalt mängust olid kaardid kas loomapiltidega või kujutasid keskaegseid ameteid või liiklusmärke. 32 kaarti moodustasid sarnased paarid, üks kaart pakist oli üksik ja kujutas mängu "nimitegelast".

 

1980. aastate lõpus olid kooliealiste hulgas levinud erinevate tehnikavahendite (autod, mootorrattad, laevad, lennukid) piltide ja tehniliste andmetega kaardid, millega mängiti [[Linnade põletamine|Linnade põletamise-laadset]] mängu ja mille kaardipakil polnud kindlat suurust. Et need kaardid olid välismaist päritolu ning raskesti kättesaadavad, siis loodi ilmselt paljuski nende kaartide eeskujul analoogiline [[Lipukaartide mäng]], mille kaardid tegid koolilapsed käsitsi ja mis sisaldasid erinevate riikide lippude, pealinnade, pindala, rahvastiku ja mõnede teiste parameetrite andmeid.

 

52 kaarti sümboliseerivad aastas olevat 52 nädalat, 4 masti aga aastaaegu, värv must ja punane meest ja naist. Kaardipakis olevad 12 pildiga kaarti sümboliseerivad aasta 12 kuud.{{lisa viide}}

 

{{Commons|Category:Playing cards|Mängukaardid}}