Raudvärava lahing: erinevus redaktsioonide vahel

'''Raudvärava lahing''' oli esimene teadaolev [[merelahing]] [[Tallinn]]a [[Tallinna sadam|sadama]]a kaitseks, mis peeti [[1032]]. aastal [[Eestlased|eestlaste]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorod]]ist saabunud [[Ulf Ragvaldsson]]i juhitud röövjõugu vahel. Kokkupõrge toimus arvatavasti [[Aegna]] saare ja [[Rohuneeme]] vahelises väinas. Eestlased lõid rünnaku tagasi ja hävitasid enamiku Novgorodi laevastikust.

Suunamuutus [[Rootsi]] poliitikas sai alguse [[1019]]. aasta [[Uppsala tingilting]]il, kus [[Thorgnir]], Rootsi Tnethlandi maakonnast pärit mõjukas seadusetundja tõstatas Rootsi ja [[Norra]] vahel rahu sõlmimise küsimuse, et vabastada käed idapoolsete maade vallutamiseks. Tema kuulsaks saanud kõne juhatas sisse Skandinaavia ja Novgorodi ühise Eesti-vastase vallutuspoliitika.<ref>[[Heimskringla]] II, 120–122.</ref><ref>Saks, lk 172–173.</ref>

[[Jaroslav Tark]] oli esimene [[Novgorodi vürstide loend|Novgorodi vürst]], kes otsis Skandinaaviast liitlasi. Tal oli ka Rootsis hulgaliselt toetajaid. Jaroslav abiellus 1019. aastal Rootsi kuninga [[Olaf Skötkonung]]i tütre [[Ingegerd]]iga.<ref>[[Heimskringla]] IV, 146.</ref><ref name="Saks 174">Saks, lk 174.</ref>

Thorgnir soovis tagasi võita maid, mille [[9. sajandilsajand]]il oli ajutiselt vallutanud [[Uppsala]] kuningas [[Erik Edmundsson]]. Samuti nõudis kättemaksu 50 aastat varem toimunud Norra kuningaperekonna häbistamine eestlaste poolt, kui orjastati hilisem kuningas [[Olav Tryggvason]].

Novgorodi eesmärk oli [[Skandinaavia]] ja Venemaa ühinemise teel ees seisvate eesti ja soome rahvaste alistamine ning ristiusustamine. Esimesena langesid rünnaku alla Novgorodi naabervürstiriigid. Umbes 1030. aasta paiku võttis Jaroslav Novgorodi vägedega ette sõjakäigu [[Ugandi]]sse [[Tartu]] linnusele, kust lähtudes kavatses ta kogu Eesti alistada. Tartu vallutatigi ajutiselt.<ref>Saks, lk 174–175.</ref>

Laadoga [[jarl]] Rongvaldi poeg [[Ulf Ragvaldsson]], kes oli suguluses Norra kuningas Olav Tryggvasoniga, tegi 1032. aastal plaani Põhja-Eesti vallutamiseks koos tähtsa Lyndanise ([[Tallinn]]a) linnuse, sadama ja turukohaga. Selleks läks ta [[Lodi|lotjadest]] koosneva laevastikuga teele Tallinna suunas.

{{Tsitaat2|''Uljab läks Novgorodist sõjakäigule Raudväravateni, aga vähesed tulid koju tagasi, paljud said seal hukka''.|[[Nikoni ja Voskressenski kroonika]]}}

Raudväravale on püütud kohta leida ka mujale, kuid ajaloolane [[Paul Johansen]] esitab vanemaid kohanimesid uurides mitmeid tõendeid selle kohta, et lahing peeti [[Rohuneeme]], [[Kräsuli]] ja [[Aegna]] vahelises [[Ulfsundi merekitsusesmerekitsus]]es, mis nüüdisajal ei ole enam laevatatav.<ref name="Johansen 71,72"/> Veel 1698. aastal oli tänapäeva Rohuneeme nimeks ''Raunemy'' -– Rauaneem. Aegna saare [[saksa keel|saksakeelseks]] nimeks oli 20. sajandi alguseni ''Wulfsö'', mis assotsieerub varjaag Ulfi nimega. ''Kumbl'' tähendab rootsi vanas keelepruugis hauakivi ja 1544. aastal nimetati Kumbli saart eestikeelse nimega ''Kalm''. Merearheoloog [[Vello Mäss]] peab seevastu ebatõenäoliseks, et Ulf maeti Kumbli saarele, kuna saar on väike ja kivine ning Raudvärava lahingu ajal oli see alles merest kerkimas.<ref name="Mäss 67"/>

Esimesel aastatuhandel läbisid Laadogasse ja Novgorodi sõitvad laevad pidevalt Ulfsundi. Üle Aegna ja Kräsuli vahelise väina kulges aastail 800–1050 tähtis rahvusvaheline kaubatee Skandinaaviast läbi Venemaa Bütsantsi[[Bütsants]]i.<ref>[http://www.postimees.ee/140108/esileht/siseuudised/tallinn/306047.php Robert Nermani artikkel Postimehes]</ref> Keskajast on pärit palju teateid piraatide rünnakutest sellessamassellesamas kardetud merekitsuses.<ref name="Saks 175"/>

Lüüasaamine Tallinna all ja laevastiku kaotus ei sundinud Novgorodi oma plaanidest loobuma. [[1042]]. aastal ründas Jaroslavi vanim poeg [[Vladimir Jaroslavitš|Vladimir]] Soomes hämelastega. Vladimiri poeg ja pärija, Kiievi ja Novgorodi vürst Izjaslav tungis koos Novgorodi asevalitseja Ostromiriga[[Ostromir]]iga [[1054]]. aastal kaugele Põhja-Eestisse, kuid ei suutnud vallutada [[Kedenpää linnustlinnus]]t [[Harjumaa]]l. Eesmärk oli selgi korral Põhja-Eesti ja Tallinna vallutamine.<ref name="Saks 176">Saks, lk 176.</ref>

1061. aastal põletasid eestlased maha Jurjevi linnuse [[Tartu]]s, tapsid Novgorodi garnisoni[[garnison]]i ja ründasid [[Pihkva]] linna. Sellega tehti lõpp 30 aastat kestnud Ida-Eesti andamikohustusele Novgorodi ees, samuti skandinaavlaste ja venelaste ühistele püüdlustele Eestit vallutada.<ref>Johansen, lk 70.</ref>

Eesti oli 11. sajandil piisavalt tugev ja hästi organiseeritud, et Rootsi ja Novgorodi ühine rünnak oma piiril peatada. Seda loetakse kaugeleulatuva ajaloolise tähtsusega sündmuseks, mis purustas Bütsantsi kiriku rünnaku ja määras Baltimaade[[Baltimaad]]e hilisema kuulumise Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda. Samuti peibutas Skandinaavia maid tol ajal rohkem [[Inglismaa]] ja teiste Lääne-Euroopa maade vallutamine. Seetõttu ei löönudki rootslased Eesti-vastases sõjas kuigi innukalt kaasa.<ref name="Saks 176"/>