Korporatsioon Livonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
14. rida:
Livoniasse kuulusid peamiselt Liivimaalt pärit baltisakslased, kes korporatsioonielus end seisuslikest erinevustest mõjutada ei lasknud.
Korp! Livonia tegevliikmed rebisid 26.märtsil 1882 Tartus vana Postimaja ees (Rüütli tn, praegu [[Spordimuuseum]]) voorimehe troskast maha eesti korporatsiooniliikumsie eestvedaja ja EÜS rajaja Aleksander Mõtuse, kes C!C! reegleid eirates oli võtnud ette tunnustamatsuele vaatamata värvides läbi linna sõita. Nelja-viiekesi ei häbenetud ka jalatuskeppe ja jalgu käiku laskmast, kuni tekkel ja muud värvid olid maha kistud. Saak viidi Livonia konvendihoone lipuruumi, kus see tavade kohaselt teotades jalgade alla talluti. Selle sündmuse tõttu kannab EÜS teklit väljaspool seltsi maja vaid koosoleku otsusega ja pidupäevadel tänaseni erinevalt kõigst teistest eesti korporatsioonidest. Livonia maja asus Tartus Baeri tänaval. Intsidendis osalenud korp! Livonia liikmed said karistada, ent ülikoolist visati välja Mõtus, kes oli sunnitud haridusteed jätkama Peterburis.
Seoses baltisakslaste Saksamaale ümberasumisega (''Umsiedlung'') lõpetati ka Tartus korporatsiooni tegevus. Paljud livonused hukkusid Teises maailmasõjas. Üksikud livonused osalesid hiljem [[korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München]]i ja [[Corps Curonia Göttingensis]]e asutamises. Livonia vilistlaskogu saadeti [[1997]]. aastal laiali.
| |||