Redaktsioon: 29. mai 2009, kell 12:45 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust P Tühistati 78.28.73.30 (arutelu) muudatus ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. juuni 2009, kell 22:17 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: Aleksander Hellat õppis paar aastat [[Peterburi Sõjaväemeditsiiniakadeemia]]s, kuid valis siis juristi elukutse. [[1909]]. aastal peale [[Peterburi ülikool]]i lõpetamist alustas ta tööd [[vandeadvokaadi abi]]na [[Riia]]s. Peagi sai temast vandeadvokaat. Tallinna asus ta elama [[1916]]. aastal, lülitus aktiivselt ühiskondlikku, või nagu siis öeldi, seltskondlikku ellu. Peale [[Märtsirevolutsioon]]i [[1917]] valiti ta Tallinna miilitsaülemaks, sest tsaaripolitsei oli [[Venemaa Ajutne Valitsus\|Venemaa Ajutise Valitsus]] poolt laiali saadetud. Asetäitjaks oli [[August Liit]]. Jaanuaris 1918 ~~lasksi~~vallandas [[ Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] A. Hellati ~~ametist~~Tallinna ~~lahti~~miilitsaülema ametist. [[24. veebruar]]il [[1918]]. sai temast esimene Eesti Vabariigi aegne Tallinna miilitsaülem. Käsukiri nr 1, mille ta andis välja samal päeval, on resoluutne. Miilitsaülem keelas uulitsatel liikumise õhtul kella 9st kuni hommikul kella 6ni ning kohustas punaväelasi nende käes olevad relvad, laske- ja lõhkemoona miilitsajaoskondadesse ära andma. Relvastatud isikuist tohtisid tänavail liikuda ainult Omakaitse Seltsi liikmed ning Eesti polgu sõdurid. Vargad, röövlid ja vägivallatsejad tuli selle käsukirja kohaselt kuriteopaigal ilma armuta maha lasta. Ööl vastu 12. novembrit [[1918]]. aastal võtsid taas Tallinna miilitsaülemaks määratud Aleksander Hellat ja tema abi [[August Liit ]] korrakaitseasutused [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)\|Saksa okupatsioonivõimudelt]] üle. A. Hellat sai pelgalt viis päeva olla miilitsaülem, siis nimetati ta [[Tallinna linnapea]]ks.

Aleksander Hellat: erinevus redaktsioonide vahel