Burušaski keel: erinevus redaktsioonide vahel

2000. a andmeil kõneles selles umbes 87 000 [[BurušoBurušod]] rahva liiget [[Pakistan]]i [[Põhjaalad_(Pakistan)|Põhjaalad]]e [[Hunza]], [[Nagar]]i, [[Yasin]]i orus ning paiguti [[Gilgit]]i orus. Umbes 300 kõnelejat elab [[India]] [[Srinagar]]is.<ref>[http://linguistlist.org/pubs/diss/browse-diss-action.cfm?DissID=14723 Linguist List - Dissertation Abstracts<!-- Bot generated title -->]</ref>

* [[urdu keel]]es - بروشسکی [burū́šaskī],
* [[inglise keel]]es - [[Burushaski]], aga ka [[Kanjut]] ([[Kunjoot]]), [[Werchikwār]], [[Boorishki]], [[Brushas]], ([[Brushias]]) ja, [[Miśa:ski]]

* [[Nagar]]i

* [[Yasin]]i (ehk WerchikwārWerchikwāri) murre on väidetavalt kõige vähem mõjutatud [[keelekontakt]]idest naabritega ning kõige eripärasem.

[[Tiibet]]i allikates mainitakse [[Gilgit]]i oru ''Bru-śa'' keelt, mille kõnelejad olevat toonud [[bön]]i usu [[Tiibet]]i [[Zhangzhung]]i in ja [[Kesk-Aasia]]sse. Nende tähestik olnud ka [[Tiibeti kiri|Tiibetitiibeti kirja]] aluseks. Seega võib Burušaski keel olla olnud minevikus tähtis [[kirjakeel]]. ''Bru-śa'' keelseid käsikirju pole ometi leitud.<ref>[[George van Driem]], ''Languages of the Himalayas,'' Brill 2001:921</ref>

Keeleteadlased kasutavad mitut [[ladina kiri|ladina kirjal]] põhinevat [[transkriptsioon]]i. Burušaski Uuringute Akadeemia koostöös [[Karachi]] Ülikooliga avaldas hiljuti Burušaski-Urdu sõnaraamatu esimese köite (A-st {{unicode|C̣}}-ni) kasutades enim levinud ehk Bergeri kirjaviisis, mida kasutame ka käesolevas [[artikkel|artiklis]].

Burušaski keeles on 5 [[täishäälik]]ut, /i e a o u/. <!-- Pikad täishäälikud võivad lüheneda. Various contractions result in long vowels --> [[rõhk|Rõhulised täishäälikud]], mida Bergeri transcriptsioonistranskriptsioonis märgitakse [[akuut|akuudiga]] kipuvad olema pikemad ning [[suletud täishäälikud|suletumad]]{{IPA|[ɪ ɛ ʌ ɔ ʊ]}} kui rõhutud täishäälikud [i e a o u]. Pikki täishäälikuid on ka [[laensõna]]des ja üksikuis [[Onomatopöa|helijäljendeis]] (Grune 1998). Hunza <!--(in some expressive words)--> ja Nagari <!--(also in proper names and a few other words)--> murdes võivad kõik täishäälikud [[nasalisatsioon|nasaliseeruda]].

Berger (1998) loetleb järgmisi [[kaashäälik|konsonant]][[foneem]]e (vasakul on Bergeri transkriptsioon ja paremal [[help:IPA|IPA]] ehk [[rahvusvaheline foneetiline transkriptsioon]]):

Burušaski keel on [[kaheti viitav keel]] <!-- [[double-marking language]] -->. Tavaline [[sõnajärg]] on [[Subjekt Objekt Predikaatsubjekt]]+[[objekt]]+[[predikaat]].

Nimisõna grammatiline sugu on hõlpsasti määratav. Mõnd sõna võib tarvitada mitme sooga. Näiteks loendatava soo rollis /balt/ tähendab õuna, aga loendamatusloendamatu soo rollis õunapuud. (Grune 1998)

# [[possessiivprefiks|omistav eesliide]], mis on saanud (nagu [[türgi keel]]eski) koguni mõne nimisõna lahutamatuks osaks ega viita sel puhul ühelegi omanikule. <!-- (mandatory for some nouns, and thus an example of inherent possession) -->

# mõni neljast 4 [[grammatiline arv|grammatilise arvu]] tunnusest:

## mõni [[lokatiiv]]ne liide, mis väljendavad nii asukohta kui suunda ja võivad liituda ka teistele käändetunnustele.

Sõnaraamatuis tarvitatavaks [[põhivorm]]iks on [[minevik]]u tüvi, mida kasutatakse ka [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisinakõneviisi]] ja [[teonimi|teonimemateonimena]].

[[Konsekutiiv]]i tüve roll sarnaneb [[mineviku kesksõna]]le. Teda tarvitatakse ka [[lauselühend]]eis. <!-- [[grammatical conjunction|coordination]] --> Tegusõna [[ühildumine|ühildumisel]] on nii [[akkusatiivneakusatiivne süntaks|akkusatiivseakusatiivse]] kui [[ergatiivne süntaks|ergatiivse]] [[süntaks]]i jooni:

* [[sihilineSihiline tegusõna]] ühildub nii [[lause]] [[grammatiline alus|alus]]e kui [[sihitis]]ega.

* kuidSeevastu [[sihitu tegusõna]]ga ühildub tema ainus [[laiend]] üheaegselt nii [[grammatiline alus|alus]]e kui [[sihitis]]ena.