Ḩizb Allāh: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Flag of Hezbollah.svg|thumb|Ḩizb Allāhi lipp. Maakera kohal on [[Kalašnikovi automaat]] [[AK-47]].]]
'''Ḩizb Allāh''' [hizb all'aah] (Eestis kasutatakse ka nimetust '''Hezbollah''') ([[araabia keel]]es حزب الله '[[Allah]]i [[Partei]], [[Jumal]]a Partei') on [[Liibanon]]i [[šiism|šiiitlik]] [[islamism|islamistlik]] organisatsioon ja partei, millel on sõjaline tiib ja tsiviiltiib.
Kuus riiki, sealhulgas [[USA]] ja [[Iisrael]], on kuulutanud Ḩizb Allāhi või Ḩizb Allāhi Julgeolekuorganisatsiooni
Ḩizb Allāhi ametlik asutamisdaatum on [[16. veebruar]] [[1985]], mil
Organisatsiooni praegune juht on peasekretär [[Ḩasan Naşrallāh]].
Organisatsioon moodustati võitluseks [[1982]]. aasta [[Liibanoni sõda|Liibanoni sõjale]] järgnenud Iisraeli okupatsiooni vastu Lõuna-Liibanonis (kestis [[2000]]. aastani). See loodi 1980ndate alguses suurelt osalt [[Rūḩollāh Khomeynī|ajatolla Khomeynī]] järgijate abiga, et levitada šiiitlikku revolutsiooni. Kuid organisatsioon on loobunud eesmärgist rajada
Ḩizb Allāh peab Iisraeli
Ḩizb Allāh on [[Amal]]i kõrval peamine partei ja sõjaline organisatsioon, mis esindab Liibanoni šiiite,
Ḩizb Allāhi tsiviiltiib hoiab käigus
==Maine==
▲[[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]] ja Iisrael peavad Ḩizb Allāhi terroristlikuks organisatsiooniks, väites, et organisatsioon algatab rünnakuid tsiviilisikute vastu ning toetab ideoloogiliselt islami terroriorganisatsioonide rünnakuid.
[[Suurbritannia]], [[Austraalia]] ja [[Holland]] peavad ametlikult põlustatuks ainult Ḩizb Allāhi Julgeolekuorganisatsiooni.
27. rida ⟶ 24. rida:
[[Euroopa Liit]] ei pea Ḩizb Allāhi terroristlikuks organisatsiooniks, küll aga peab terroristiks [[Imād Mughnīyah]]'t, keda peetakse Ḩizb Allāhi rahvusvahelise haru juhiks.
Venemaa ei pea Ḩizb Allāhi terroristlikuks organisatsiooniks, kuigi ta peab terroristlikeks teisi radikaalseid
Araabia ja islamimaailmas peetakse Ḩizb Allāhi enamasti au sees legitiimse vastupanuliikumisena.
Liibanoni valitsus kinnitas, et tegu on legitiimse vastupanuga okupatsioonile. 74% liibanoni kristlasi pidas Ḩizb Allāhi vastupanuorganisatsiooniks.
==
Arvatakse, et Ḩizb Allāh saab Iraanilt ja Süürialt finantsabi. Iraan eitab seda. ▼
▲Arvatakse, et Ḩizb Allāh saab
==Ajalugu==▼
▲==Ajalugu==
===Päritolu===
Uurijate seas ei ole ühtset seisukohta selle kohta, millal Ḩizb Allāh
Ḩizb Allāhi jõudu tugevdas tuhande kuni 15 tuhande [[Islami Revolutsiooniline Kaardivägi|Islami Revolutsioonilise Kaardiväe]] liikme lähetamine Iraanist ja Iraani finantstoetus. Ḩizb Allāhist sai Liibanoni šiiitide peamine poliitiline ja sõjaline jõud ning hiljem Islami Vastupanuliikumise tähtsaim tiib.
===Ḩizb Allāh Liibanoni sõja ajal===
Ḩizb Allāh keskendus Iisraeli ja lääneriikide vägede väljaajamisele Liibanonist. Organisatsioon on põhiline kahtlusalune mitmetes suurtes rünnakutes USA, Prantsuse ja Itaalia rahvusvahelistele jõududele, mille eesmärgiks oli Liibanoni stabilisserimine: [[1983. aasta aprilli pommirünnak USA saatkonnale|enesetapurünnak USA saatkonnale 1983. aasta aprillis]], milles hukkus 63 inimest, sealhulgas 17 USA kodanikku; [[1983. aasta Beiruti pommirünnak kasarmutele|rünnak USA mereväe kasarmutele Beirutis]], milles hukkus 241 USA sõjaväelast; rünnak Prantsuse rahvusvaheliste jõudude peakorterile, milles hukkus 58 Prantsuse sõjaväelast. Ḩizb Allāh on alati eitanud oma seotust nende pommirünnakutega, kuigi peab neid õigustatuks. ▼
▲Ḩizb Allāh keskendus Iisraeli ja lääneriikide vägede väljaajamisele Liibanonist. Organisatsioon on põhiline kahtlusalune
Ḩizb Allāhi liikmeid on seostatud osaluses USA ja teiste lääneriikide kodanikest [[pantvang]]ide võtmises, kinnipidamises ja nendelt informatsiooni kogumises Liibanonis. Seda tegid sellised rühmitused nagu [[Islami Džihaad]], kes on kuulutanud, et pantvangide võtmine oli kättemaks Iisraeli toetusel tegutsenud [[Lõuna-Liibanoni Armee]] poolt toimepandud kinnipidamiste, pantvangivõtmiste ja piinamiste eest.▼
▲Ḩizb Allāhi liikmeid on seostatud osaluses USA ja teiste lääneriikide kodanikest [[pantvang]]ide võtmises, kinnipidamises ja nendelt informatsiooni kogumises Liibanonis. Seda tegid sellised rühmitused nagu
Teiselt poolt, [[Bob Woodward]]i raamatu "''Veil: The Secret Wars of the CIA''" järgi on [[
===Kodusõjajärgne periood===
Ḩizb Allāhi sõjalise tiiva olemasolu pärast jätkuv olemasolu pärast 1990. aastat rikub [[Liibanoni kodusõda|Liibanoni kodusõja]] lõpetanud [[Aţ-Ţā'ifi kokkulepe]]t, mis nõuab "kõikide Liibanoni ja mitte-Liibanoni maakaitsevägede laialisaatmist" ning nõuab, et valitsus paigutaks Iisraeli piiri äärsetele aladele Liibanoni armee. Perioodil 1990–2000 ei püüdnud valitsus Ḩizb Allāhilt relvi ära korjata, vaid tunnustas teda legitiimse rahvusliku vastupanujõuna. ▼
▲Ḩizb Allāhi sõjalise tiiva olemasolu pärast
====Lõuna-Liibanoni konflikt====▼
Lõuna-Liibanon oli 1982–2000 Iisraeli okupatsiooni all. Ḩizb
Jaanuaris 2000 tappis Ḩizb Allāh Lõuna-Liibanoni Armee Läänebrigaadi komandöri kolonel
▲Lõuna-Liibanon oli 1982–2000 Iisraeli okupatsiooni all. Ḩizb Allāhi pidas koos peamiselt vasakpoolsete ja ilmalike rühmitustega Liibanoni Rahvusliku Vastupanurinde koosseisus sissisõda Iisraeli ning Lõuna-Liibanoni Armee vastu. Vastavalt Aţ-Ţā'ifi kokkuleppele panid Rahvusliku Vatupanurinde sissid relvad maha, kuid Ḩizb Allāh ei alistunud, kuulutades, et vastupanu jätkub seni, kui kogu Liibanoni pind on vabastatud ja Iisrael maalt välja löödud. Võitluse kulminatsioon oli [[operatsioon Vihakobarad]] aprillis [[1996]], kui Iisrael alustas maismaa- ja õhurünnakut Ḩizb Allāhi vastu. Pommitati ÜRO baasi Qānās, hukkus 106 põgenikust tsiviilisikut.
[[24.
▲Jaanuaris 2000 tappis Ḩizb Allāh Lõuna-Liibanoni Armee Läänebrigaadi komandöri kolonel Aql Hashemi, kes viibis oma kodus julgeolekutsoonis.
▲24. mail, pärast Lõuna-Liibanoni armee kokkuvarisemist ja Ḩizb Allāhi jõudude kiiret edasitungi, tõmbas Iisrael oma väed Lõuna-Liibanonist välja, kuigi tähtpäevaks oli määratud 7. juuli. Ḩizb Allāh ja paljud teised liibanonlased pidasid seda võiduks.
Ḩizb Allāhi roll Iisraeli vägede väljatõmbumises Lõuna-Liibanonis on toonud organisatsioonile palju austust nii Liibanonis kui üldse araabia- ja islamimaailmas, eriti aga [[Liibanoni šiiidid|Liibanoni šiiitide]] seas. Maroniidist president Émile Lahoud on öelnud:
▲==== Iisraeli-vastane tegevus pärast 2000. aastat ====
▲Ḩizb Allāhi roll Iisraeli vägede väljatõmbumises Lõuna-Liibanonis on toonud organisatsioonile palju austust nii Liibanonis kui üldse araabia- ja islamimaailmas, eriti aga [[Liibanoni šiiidid|Liibanoni šiiitide]] seas. Maroniidist president Émile Lahoud on öelnud: "Meie, liibanonlaste, ning ma võin teile öelda, et enamiku liibanonlaste jaoks on Ḩizb Allāh rahvuslik vastupanuliikumine. Kui seda poleks olnud, poleks me saanud oma maad vabastada. Ja sellepärast on meil Ḩizb Allāhi vastu suur austus." Ühe uuringu järgi pidas isegi 74% kristlastest Ḩizb Allāhi vastupanuorganisatsiooniks.
Pärast Iisraeli jõudude lahkumist Lõuna-Liibanonist on Ḩizb Allāh piirkonda sõjaliselt kaitsnud, toimides piirkonna armeena. Liibanoni valitsus on toetanud Ḩizb Allāhi kui Lõuna-Liibanoni armeed, kuigi seda pole ametlikult deklareritud. Liibanoni peaminister Fouad Siniora on öelnud, et
Pärast 2000. aastat Ḩizb Allāhi ja
{{pooleli}}
|