Redaktsioon: 18. juuni 2009, kell 15:35 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuni 2009, kell 20:08 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[~~File~~Pilt:Synthesis of gamma lactone.png\|thumb\|γ-Laktooni süntees]] [[~~File~~Pilt:Lactone Types.png\|thumb\|Laktoonide nomenklatuur: α-, β-, γ- ja δ-laktoonid]] '''Laktoonid''' on orgaanilised ühendid, mida võib vaadelda tsükliliste [[ester\|estritena]] ehk [[hüdroksüülrühm]]a ja [[karboksüülrühm]]a vahelise [[sisemolekulaarne reaktsioon\|sisemolekulaarse]] [[kondensatsioon]]i produktidena. Laktoone nimetatakse loetledes tsüklis olevaid küllastatud süsiniku aatomeid: alfa-laktoon, beeta-laktoon, gamma-laktoon, delta-laktoon jne vastavalt 3-, 4-, 5-, 6- jne lüliline tsükkel. Paljudes taimedes, näiteks [[tamm]]edes, leidub looduslikke laktoone, eriti 3-metüül-4-oktanoliidi. Laktoonid annavad [[viski]]le maitset. Kõige stabiilsemad on 5- ja 6-lülilise tsükliga laktoonid (ehk γ- ja δ-laktoonid), mille tsüklis on kõige väiksemad [[steerilised pinged]]. β-Laktoonid küll eksisteerivad, kuid neid võib saada vaid spetsiifiliste meetoditega. α-Laktoonide moodustumist ebastabiilse [[intermediaat\|intermediaadina]] on teatud juhtudel oletatud seletamaks [[naaberrühma osavõtt\|naaberrühma efekte]]. ▼ ▲Kõige stabiilsemad on 5- ja 6-lülilise tsükliga laktoonid (ehk γ- ja δ-laktoonid), mille tsüklis on kõige väiksemad [[steerilised pinged]]. β-Laktoonid küll eksisteerivad, kuid neid võib saada vaid spetsiifiliste meetoditega. α-Laktoonide moodustumist ebastabiilse [[intermediaat\|intermediaadina]] on teatud juhtudel oletatud seletamaks [[naaberrühma osavõtt\|naaberrühma efekte]]. Keemilistelt omadustelt on laktoonid sarnased [[estrid\|estritega]]. Laktooni kuumutamine [[leelis]]es hüdrolüüsib laktooni sirge ahelaga kahe funktsionaalrühmaga aineks. Nii nagu sirge ahelaga estritel, on ka laktooni hüdrolüüsi-kondensatsiooni reaktsioon pöörduv ja sellel on keemiline tasakaalupunkt. Laktoone saab redutseerida [[dioolid]]eks, kasutades liitiumalumiiniumhüdriidi. Reduktsioonireaktsioon lõhub kõigepealt tsükli ja seejärel muundab karboksüülrühma (-COOH) hüdroksüülrühmaks (-OH). Näiteks gammalaktoon redutseeritakse butaan-1,4-diooliks CH2OH-CH2-CH2-CH2OH. ===Näited=== <gallery> ~~Image~~Pilt:Propiolactone.png\|<center>[[propiolaktoon\|β-propiolaktoon]]</center> ~~Image~~Pilt:GBL_chemical_structure.png\|<center>[[gamma-butürolaktoon\|γ-butürolaktoon]]</center> ~~Image~~Pilt:Glucono-delta-lactone-2D-skeletal.png\|<center>[[glüko delta-laktoon\|<small>D</small>-glüko-δ-laktoon]] ([[E575]])</center> ~~Image~~Pilt:Caprolactone.png\|<center>[[Kaprolaktoon\|ε-kaprolaktoon]]</center> </gallery> ===Vaata ka===

Laktoonid: erinevus redaktsioonide vahel