Aleksandr Arkadjevitš Suvorov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Kuni [[1816]] kasvatati teda [[jesuiidid|jesuiitide]] [[pansion]]is [[Peterburi]]s. Seejärel õppis ta [[Saksamaa]]l [[Göttingeni ülikool]]is. Aastal [[1824]] naasis ta Venemaale ja arvati [[junkur|junkruks]] ihukaardiväe ratsapolgus. [[14. detsember|14. detsembril]] [[1825]] sai ta {{kas|standardjunkruks}} (''эстандарт-юнкер''), [[1. jaanuar]]il [[1826]] [[kornet (auaste)|kornet]]iks. Ta käis läbi [[dekabristid]]ega ja vahistati korraks, kuid vabastati kiiresti.
 
Suvorov osales Venemaa–[[Vene-Pärsia sõda|Vene-Pärsia]] sõjas]] 1826–1828, kus paistis vahvusega silma ja ülendati keisri [[tiibadjutant|tiibadjutandiks]]. [[Vene-Türgi sõda 1828–1829|Vene-Türgi sõja]] [[1828]]–[[1829]] tegi ta kaasa, olles keisri käsutuses. Sõjaliste teenete eest ülendati ta [[staabirittmeister|staabirittmeistriks]].
 
[[Poola]] [[1830]]. aasta [[ülestõus]]u mahasurumisel paistis ta silma lahingutes, sealjuures rünnakus [[Varssavi]]le. Ta saadeti parlamentäärina ülesõusnute juurde allaandmistingimuste üle läbi rääkima ja pärast saatis sõjaväe ülemjuhataja [[Ivan Paskevitš]] ta Peterburi teatega ülestõusu mahasurumisest. Sel puhul kiitsid teda oma [[luuletus]]tes nii [[Aleksandr Puškin]] kui [[Vassili Žukovski]].