Eesti kaitsevägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
79. rida:
== Ajalugu ==
Eesti kaitsevägi formeeriti peamiselt Eesti Vabadussõja päevil esialgse nimetusega Rahvavägi. Peale sõja edukat lõppu suurem osa Rahvaväest demobiliseeriti ja üksused korraldati rahuaja vajadustest lähtuvalt mitu korda ümber. 1922. a võeti slaavipäraste asemel kasutusele läänepärased väeüksuste nimetused - [[rügement]], [[kompanii]].
1. oktoobrist [[1928]] kehtestati [[Kaitseväeteenistuse seadus]]ega sundusliku tegevteenistuse kestuseks 12 kuud jala-, ratsa- ja suurtükiväes ning 18 kuud kõigis teistes väeliikides (1920. aastate algul oli teenistusaeg 18–24 kuud). Armee isikkooseisu vähendati 18 171 mehelt 15 593 mehele. Aastail 1929–1937 nimetati Eesti sõjaväge kaitseväeks. Kaitsevägi koosnes põhiliselt 3. [[diviis]]ist, milledel olid oma vastutuspiirkonnad. Diviiside alluvuses olid [[üksikud jalaväepataljonid]] ja 2 katterügementi. Sarnane struktuur jäi püsima kuni 1939. a. 1937. a nimetati Kaitsevägi ümber [[Eesti sõjavägi|Sõjaväeks]]. 1939 moodustati ka [[4. diviis]]. Seoses 1940 alanud Nõukogude okupatsiooniga Sõjavägi likvideeriti ja üksustest moodustati [[Punaarmee]] [[22. territoriaalne laskurkorpus]]. Paljud ohvitserid ja allohvitserid represseeriti.
1991. a peale Eesti taasiseseivumist taasloodi ka Eesti kaitsejõud. Kaitsejõudude taasülesehitamisel on võetud arvesse ennesõjaaegseid traditsioone.
=== Vaata ka ===
*'''[[Eesti Vabadussõda]]'''
*'''[[Eesti Rahvavägi]]'''
*'''[[Eesti sõjavägi]]'''
==Vaata ka==
| |||