Erinevus lehekülje "Joakim Puhk" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 728 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
{{kopipeist|allikas=http://www.eok.ee/est/olympialiikumine/olympialiikumine_eestis/joakim_puhk}}
'''Joakim Puhk''' ([[25. mai]] [[1888]] [[Viljandi]] – [[14. september]] [[1942]] Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti ettevõtja ning poliitik.
 
ÕppisTa õppis [[Riia kaubanduskool]]is, võttis ta osa [[1905. aasta revolutsioon]]ist, oli Venemaal vangis. [[1917]]. aastal alustas äritegevust Eestis.
 
== Tegevus Eesti majanduses ==
 
Joakim Puhki isa [[Jaak Johann Puhk]] oli [[1881]]. aastal asutanud perefirma, mis [[1914]]. aastal sai nimeks J. [[Puhk & Pojad]]. Lisaks kaasomaniku staatusele perefirmas oli Joakim Puhk veel masinaehituse vabriku [[Ilmarine AS|Ilmarine]] direktor.
 
[[1920]]. aasta [[Tartu rahu]] sõlmimisel oli Joakim Puhk Eesti delegatsiooni kaubandusekspert. Hiljem oli ta nii Leedu kui Soome [[aukonsul]]iks ja võttis mõnda aega osa [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] tööst.
 
== Tegevus Rahvusvahelise Olümpiakomitees ==
Pärast [[Friedrich Akel]]i kõrvalejäämist ROK-ist [[1932]]. aastal, eriti aga [[1936]]. aastal [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpia]] ettevalmistuste kerkis aga päevakorda vajadus oma ROK-i liikme järele. Joakim Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-le. Seal leidis ta üksmeelse toetuse. "Joakim Puhk on õnnelik leid meie olümpiakomiteele sel keerulisel ajal," ütles [[Harald Tammer]]. Soome ja Rootsi [[olümpiakomitee]]de soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine andis taas üksmeelse heakskiidu ROK-is. Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulus [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] valitud seltskonda ning oli seda kuni surmani [[1942]]. aastal.
 
Pärast [[Friedrich Akel]]i kõrvalejäämist ROK-ist [[1932]]. aastal, eriti aga [[1936]]. aastal [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpia]] ettevalmistuste kerkis aga päevakorda vajadus oma ROK-i oma liikme järele. Joakim Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-le. Seal leidis ta üksmeelse toetuse. "Joakim Puhk on õnnelik leid meie olümpiakomiteele sel keerulisel ajal," ütles [[Harald Tammer]]. Soome ja Rootsi [[olümpiakomitee]]de soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine ROK-is andis taas üksmeelse heakskiidu ROK-is. Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulus [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] valitud seltskonda ning oli seda kuni surmani [[1942]]. aastal.
"Vaatamata oma suurele töökoormusele, eriti majandusalal, on Joakim Puhk oma avitavat kätt pakkunud ka spordiliikumisele, millesse ta alati suhtunud soojalt. Kui meil pärast Fr. Akeli tagasiastumist rahvusvahelisest olümpiakomiteest pikemat aega tekkis esindaja kriis, seda just enne Berliini olümpiamängusid, võttis selle tähtsa ja väljapaistva koha vastu Joakim Puhk. Ta võeti ka üksmeelselt vastu rahvusvahelise olümpiakomitee poolt," kirjutati Joakim Puhki 50. juubeli puhul.
 
Eesti edukusedu Berliinis ja Joakim Puhki teened leidsid ka rahvusvahelist märkimist samal 1936. aastal, mil teda autasustati Saksamaa olümpiaaumärgiga.
 
== Vahistamine ja surm ==
 
Joakim Puhk ja tema kolm venda arreteeriti [[31. august]]il [[1940]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] orderiga. Üks sellele otsusele allakirjutajatest oli endise riigikukutaja [[Viktor Kingissepp|Viktor KingissepKingissepa]]a poeg [[Sergei KingiseppKingissepp]]. Nagu mitmed teisedki vahistatud, viibis Joakim Puhk Tallinna [[Patarei vangla]]s kuni sõja alguseni. [[1941]]. aasta sõjasündmusteni. Juunijuuni lõpul saadeti ta koos teiste vangidega Kirovisse[[Kirov]]isse. Seal mõistis [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSVLNSV SALiidu Siseasjade RahvakomissariRahvakomissariaadi]] [[erinõupidamine]] ta [[8. august]]il [[1942]] surma mahalaskmise läbi. Joakim Puhk lasti [[Kirov]]iKirovi vanglas maha 14. septembril [[1942]].
 
{{DEFAULTSORT:Puhk, Joakim}}
[[Kategooria:Sündinud 1888]]
27 097

muudatust