François Couperin: erinevus redaktsioonide vahel

'''François Couperin''' ([[10. november]] [[1668]] [[Pariis]] – [[11. september]] [[1733]] Pariis) oli prantsuse [[klavessinist]], [[organist]] ja [[helilooja]].

François Couperin, keda veel on nimetatud ka Couperin le GrandSuureks (''Couperin Suurle Grand'') onsündis sündinudmuusikute [[Pariis]]is 10peres. novembrilCouperinide 1668suguvõsas aastaloli muusikute peres. Kahekahe sajandi vältel on Couperinede peres olnud muusikuid. Tema isa Charles Couperin oli organistiks Pariisi St. Gervais' kirikuskiriku organist. Couperinide pere elas kiriku poolt üüritud korteris, mille eest organist ise üüri ei pidanuspidanud maksma. OmaEsimesed esimesedmuusikatunnid muusika tunnidandis Franςois'le on saanudtema isa CharlesiCharles. käest,Hiljem hiljemõppis ta Jacques Thomelini juures õppis Franςois Couperin orelit. SeitsmeteistSeitsmeteistaastaselt aastaseltsai Franςois Couperin saipärast oma isa surma organisti koha St. Gervais' kirikus pärast tema isa surma. 26. aprillil 1689 aastalabiellus Franςois Couperin abiellus Marie-Anne Ansault'ga,. kellega temal onNeil sündinussündis kaks tütart, kes olid omakordasamuti väga head muusikud. Üks neist oli ka organist ja teine klavessinist kuninga õukonnas,. misMõlemal oliolid tolletol ajaajal kohtanaiste ebatavaline,jaoks etebatavalised naisterahvas võis olla nii organist kui ka klavessinist kuninga juuresametid. Pärast Jacques Thomelini surma, korraldas kuningas [[Louis XIV]] korraldas muusikute vahel võistluse kuningliku organisti kohale. Franςois võitis selle võistluse väga kergelt ja temast sai alates 26. detsembrist 1693 kuninglik organist (''organiste du roi''). Tema kohustusteks oli õpetada muusikat printsessile, printsile, samuti Burgundia hertsogile. Aastal 1701. aastal sai Franςois ka kuningliku klavessinisti koha. Pärast Louis XIV surma paranes Franςois CouperniCouperini olukord paranes veelgi. TemaTa elas Pariisis mugavas suures korteris ''Palais Royal''is Pariisis, kus ta andis nii klavessiini- kui ka kammermuusika kontserte.

Nii [[St.Gervais kirik]] kui ka orel, kus töötas organistinamida Franςois Couperin mängis, on säilinud tänapäevani algsel kujul.

Franςois Couperin kirjutas väga palju klavessiinile, aga ka orelile, samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat. Franςois Couperin kirjutas orelile kaheosalise kogumiku ''Pièces d`orgue consistantes en deux Masse'' (1689-16901689–1690). See kogumik sisaldab kahte missat orelile, mida Couperin on ise esitanudoli kirikupühadel St. Gervais´ kirikus Pariisisesitanud. Franςois Coperin kirjutas ka muusikateoreetilistmuusikateoreetilise raamatutraamatu klavessiini mängustklavessiinimängust ja interpretatsioonist. (''L`Art de toucher le clavecin '', mis oli välja antudilmus 1716. aastal). Seda teoreetilist teost on kasutanud paljud nii tolle aja kui ka tänapäeva muusikdmuusikud ja isegi [[Johann Sebastian Bach]]. SiinRaamatus on muu hulgas juttu klavessiini mänguvõtetest, artikulatsioonist, kaunistuste (melismide) kasutamisest.

==TähtsadTähtsamad teosed==