Redaktsioon: 13. juuni 2009, kell 14:55 redigeeri Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 891 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2009, kell 14:56 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 891 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Vanemuise kuju loomise allikaks oli tõenäoliselt [[Kristjan Jaak Peterson]]i [[saksa keel]]de tõlgitud ja kommenteeritud ning [[1822]]. aastal [[Johann Heinrich von Rosenplänter]]i ajakirjas "''Beiträge zur genauern Kentniß der estnischen Sprache''" ilmunud [[Kristfrid Ganander]]i "''[[Mythologia Fennica]]''". Peterson märgib oma kommentaarides, et [[eesti rahvaluule]]s on viiteid laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen ([[Väinämöinen]]). Väinämöinen võis 19. sajandi eesti haritlastele tuttav olla ka [[Garlieb Merkel]]i teose "''Die Vorzeit Lieflands''" ([[1798]]) kaudu. Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse "[[Kalevipoeg (eepos)\|~~Kalevipoeg~~Kalevipoja]]" algusvärssidesse ("Laena mulle kannelt, Vanemuine!"), [[Carl Robert Jakobson]] tutvustas laulujumalat oma kooli[[lugemik]]es. Aastal [[1865]] loodi [[Tartu]]s mängu- ja lauluselts "[[Vanemuine (selts)\|Vanemuine]]", mis korraldas ka [[I üldlaulupidu\|I üldlaulupeo]]. [[20. sajand]]i alguseks oli Vanemuine eesti rahva hulgas enam-vähem üldtuntud ja suures osas peeti teda tõenäoliselt ehtsaks muinasusundi jumalaks.

Vanemuine: erinevus redaktsioonide vahel