Erinevus lehekülje "Eestimaa kuberner" redaktsioonide vahel

P
 
==Venemaa Keisririigi ajastu==
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajal riigivõimu kõrgeim esindaja [[Eestimaa kubermang]]us. [[Kuberner]]i ametikoht loodi Senati [[3. juuli]] [[1783]]. aasta ukaasiga, seoses [[7. november|7.novembri]] [[1775]]. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. Senati [[28. november|28. novembri]] [[1796]] ukaasiga „Kuni [[1783]]. a Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamine” likvideeriti [[Tallinna asehalduskond]]. Säilis [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]] eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga.
 
Kuni [[1802]]. aastani allus kuberner [[Venemaa Keisririigi Senat|Senat]]ile ja alates [[1802]]. aastast [[Venemaa SiseministeeriumileKeisririigi Siseministeerium]]ile. Samast ajast loodi kuberneri juurde asjaajamise kordineerimiseks kantselei. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele.
 
[[1837]]. aasta instruktsioon kuberneridele kuulutas kuberneri kohaliku kõrgema võimu esindajaks, kelle järelevalve alla kuulusid kõik administratiiv-, finants-, sõjaväe-, majandus- ja seisuslikud asutused. Eestimaa kuberneri funktsioonid olid võrreldes Venemaa sisekubermangudega piiratud Balti rüütelkondade ja linnade seisuslike privileegidega.
 
[[1845]]. aasta kubermangude reform laiendati Eestimaa kubermangule Senati [[15. mai]] [[1852]] aasta ukaasiga. Kuberneri funktsioone kitsendati, ta kaotas kontrolli õiguse kohtuasutuste, kontrollpalati, aktsiisivalitsuste ja veel mõnede asutuste üle. Kuberner seisis kubermanguvalitsuse eesotsas, mis muutus sisuliselt kuberneri täidesaatvaks organiks. Kuberner oli ka enamuse kubermangu komiteede ja komisjonide esimeheks — talurahvaasjade komisjon (1893-1917); linnaasjade komisjon (1877-1917); vabrikute ja mäeasjanduse komisjon (1894-1917); väeteenistuse komisjon (1874-1917); metsakaitse komitee (1888-1917).
 
 
==Vaata ka==