Erinevus lehekülje "Tegusõnafraas" redaktsioonide vahel

Lisatud 515 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P
'''VerbifraasTegusõnafraas''' ehk '''tegusõnafraasverbifraas''' on [[fraas]], mille [[põhisõnafraasi peasõna|peasõna]] on [[verbtegusõna]] ehk tegusõna. VerbifraasTegusõnafraas koosneb verbisttegusõnast ja tavaliselt veelselle ühest või mitmest [[laiend]]ist.fraasi Verbi laiendiks võib olla mis tahes [[lauseliige]], välja arvatud [[täiendlaiendosa|laiendist]].
 
VerbifraasTegusõna tekiblaiendiks võib olla mis tahes [[rektsioonlauseliige]]i, tõttuvälja arvatud [[täiend]]. Tegusõnafraasi peasõna ja laiendite vahel on [[rektsioon]]iseos, sest tegusõna sisust sõltub laiendilaiendite olemasolu ja kääne [[lause]]s. [[Alus (keeleteadus)|Alus]] ei kuulu verbifraasitegusõnafraasi sisse, kuidsest rektsioonitegusõna tõttuja mõjutabaluse verbvahel on [[predikatsioon]]iseos - tegusõna mõjutab alust ja ümberpöördult.
 
Tüüpiline verbifraasigategusõnafraasiga lause on näiteks "''Tüdruk '''mängib palli"''''' ("mängib palli" on verbifraas).
 
VerbifraasTegusõnafraas täidab [[lause]]s sama rolli mis tegusõna. Seega- annab verbifraas lauses edasi tegevust. jaTegusõna on lause [[grammatiline struktuur|grammatilise]] ja [[semantiline struktuur|semantilise struktuuri]] kese.
 
VerbifraasiTegusõnafraasi tähistamisel on [[keeleteadus]]es tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP (''verb phrase'').
 
== VerbifraasiTegusõnafraasi põhisõna vorm ==
Tegusõnafraasi põhisõna vormi järgi jagunevad tegusõnafraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks.
Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi [[pöördeline vorm]], näiteks: "Poiss '''sööb saia'''. Isa '''kuulab raadiot'''." Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk [[käändeline verbivorm]], näiteks "Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''. Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''."
 
* '''[[Finiitfraas]]i''' põhisõnaks on [[tegusõna]] finiitne ehk [[pöördeline vorm]], näiteks ''Poiss '''sööb saia'''. Isa '''kuulab raadiot'''.''
== Verbifraasi laiendid ==
 
* '''[[Infiniitfraas]]i''' põhisõnaks on tegusõna infiniitne ehk [[käändeline verbivorm]], näiteks ''Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''. Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''.''
Semantilisest aspektist vaadates väljendab verbifraas lauses tegevust, seisundit või [[protsess]]i. Verbi tähendusest sõltub ka laiendite olemasolu ja [[tähendus]]. Verbifraasi [[laiend]]id sõltuvad fraasi põhjast erinevalt ja neil on erinev funktsioon.
== VerbifraasiTegusõnafraasi laiendid ==
 
SemantilisestTähenduse aspektist vaadatesseisukohast väljendab verbifraastegusõnafraas lauses[[lause]]s tegevust, seisundit või [[protsess]]i. Verbi[[Tegusõna]] tähendusest sõltub ka[[fraasi laiendosa|laiendite]] olemasolu ja [[tähendus]]. VerbifraasiTegusõnafraasi [[laiend]]idlaiendid sõltuvad [[fraasi peasõna|fraasi põhjast]] erineval erinevaltmääral ja neil on erinev funktsioon.
[[Seotud laiend]]id sõltub verbist nii sisult kui vormilt, ta väljendab sündmuse osalisi, näiteks lauses "Mari '''kohtus emaga'''" on "emaga" seotud laiend.
 
* [[VabaSeotud laiend]]id sõltub[[rektsioon|sõltuvad]] põhjasttegusõnast minimaalselt,nii tasisult väljendabkui sündmuseka toimumisevormilt. aega,Need kohtaväljendavad võisündmuse asjaolusidosalisi, näiteks lauses "''Mari 'Rääkisin toas''kohtus emaga."''''' on "toas"''emaga'' vabaseotud laiend.
 
* [[Vaba laiend|Vabad laiendid]] sõltuvad tegusõnast minimaalselt. Need väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid, näiteks lauses '''''Rääkisin toas emaga''''' on ''toas'' vaba laiend.
Tüüpilised verbifraasid on näiteks ''jookseb, lõi palli, on ilus, elab väikeses külas, andis õpiku Marile, elab ema juures''.
 
Tüüpilised verbifraasidtegusõnafraasid on näiteks ''jookseb, '''lõi''' palli, '''on''' ilus, '''elab''' väikeses külas, '''andis''' õpiku Marile, '''elab''' ema juures''.
== Eesti verbifraasi omadused ==
 
== Eesti verbifraasitegusõnafraasi omadused ==
Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada, näiteks lauses "Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla" võib verbifraasi "kukkus kõrgelt kaljult alla" asendada samaväärsega, näiteks "puhkes nutma".
 
* Eesti verbifraasidtegusõnafraasid on asendatavad, s.t verbifraasetegusõnafraase on võimalik vastastikku asendada,. näiteksNäiteks lauses "''Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla"'' võib verbifraasitegusõnafraasi "''kukkus kõrgelt kaljult alla"'' asendada samaväärsega, näiteks "''puhkes nutma"''.
Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi, näiteks "ostis raamatu" (mille?), "luges raamatut" (mida?), "räägin sinust" (kellest?), "tutvun sinuga" (kellega?), "ema ja tütar räägivad ilmast" (millest?).
 
Verbifraas* Tegusõnafraas tekib rektsiooni[[rektsioon]]iseose tõttu, kuna [[tegusõna]] sisust sõltub [[fraasi laiendosa|laiendi]] kääne. ja vastupidi, näiteksNäiteks "''ostis raamatu"'' (mille?), "''luges raamatut"'' (mida?), "''räägin sinust"'' (kellest?), "''tutvun sinuga"'' (kellega?), "''ema ja tütar räägivad ilmast"'' (millest?).
Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd "postiljon toob iga päev värske ajalehe", "iga päev toob postiljon värske ajalehe".
 
Verbifraas* Tegusõnafraas ei liigu lauses tervikuna, vrd "''postiljon toob iga päev värske ajalehe"'', "''iga päev toob postiljon värske ajalehe"''.
Verbifraasi saab [[üldlaiend]]iga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd "Kersti jõudis tööle", "Kersti jõudis ilmselt tööle".
 
Verbifraasi* Tegusõnafraasi saab [[üldlaiend]]iga (ntnäiteks ''loodetavasti, ilmselt'') lõhkuda, vrd "''Kersti jõudis tööle"'', "''Kersti jõudis ilmselt tööle"''.
 
==Vaata ka==
*[[nimisõnafraas]],
*[[omadussõnafraas]],
*[[määrsõnafraas]],
*[[kaassõnafraas]],
*[[hulgasõnafraas]].
 
== Välislingid ==
*[http://www.eki.ee/books/ekk07/ Eesti keele käsiraamat]
 
[[Kategooria:Keeleteadus]]
[[Kategooria:Süntaks]]
729

muudatust