Harivesilik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
16. rida:
| liik_ladina = cristatus
}}
[[Pilt:Triturus cristatus dis.png|thumb|Harivesiliku areaal|thumb|right<ref>Kaart on tehtud raamatu Nöllert ja Nöllert "''Die Amphibien Europas''" põhjal</ref>]]
'''Harivesilik''' ehk '''põhja-harivesilik''' (''Triturus cristatus'') on [[salamanderlased|salamanderlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[vesilik]]u [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kahepaiksed|kahepaikne]].
 
33. rida:
== Elupaik ==
 
Harivesilik ei ole arvukas. Teda on 4–6 korda vähem kui tähnikvesilikku. Harivesiliku jaoks on nähtavasti parimad elutingimused [[metsastepp|metsastepis]], kus teda on ainult 2-3 korda vähem kui harivesilikkutähnikvesilikku.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Ta eelistab metsajärvi, soote, tiike, veeauke, [[soo|soid]], [[raba]]sid ja kraave. Teda võib kohata ka laiade jõeorgudega kultuurmaastikul. Kui tad veest lahkub, peitub ta mahalangenud puude all, aukudes, urgudes, isegi pehkinud kändudes. Vees on ta aktiivne ööpäev läbi, kuival ainult öösiti. Veekogudes viibib ta kevade ja suve alguses, aga alates [[juuni]] keskpaigast siirdub kuivale.<ref name="Loomade elu"></ref>
39. rida:
== Toitumine ==
 
Vees sööb harivesilik veemardikaid ([[ujur]]id, [[kukrik]]ud, vesimardikad), [[limused|limuseid]], eriti [[herneskarp]]e, [[sääsk|sääse]]vastseid, vesilutikaid, [[kiil]]ivastseid, kahepaiksete [[kudu]], [[kalamari|kalamarja]], [[vähilaadsed|vähilaadseid]] ja [[kulles]]eid.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Kuival toituvad nad vähemvähe. Kolmandiku kuival püütud harivesilike maod olid täiesti tühjad. Nad söövad [[vihmauss]]e, [[nälkjas|nälkjaid]], [[putukad|putukaid]] ja nende vastseid ning mõnikord teiste vesilikuliikide maismaale siirdunud noorloomi.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
== Viited ==