Tegusõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Verbifraas''' ehk '''tegusõnafraas''' on [[fraas]], mille põhisõnakspõhisõna on [[verb]] ehk [[tegusõna]]. Verbifraas Verbifraasikoosneb tähistamiselveel ühest onvõi mitmest [[keeleteaduslaiend]]esist. tavaksVerbi kasutadalaiendiks ingliskeelsetvõivad lühenditolla ''VPkõik -lauseliikmed, verbvälja phrase''arvatud [[täiend]].
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}
'''Verbifraas''' ehk '''tegusõnafraas''' on [[fraas]], mille põhisõnaks on [[verb]] ehk [[tegusõna]]. Verbifraasi tähistamisel on [[keeleteadus]]es tavaks kasutada ingliskeelset lühendit ''VP - verb phrase''.
 
Verbifraas tekib [[rektsioon]]i tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi olemasolu ja kääne. [[Alus]] ei kuulu verbifraasi sisse, kuid rektsiooni tõttu mõjutab verb alust ja vastupidi.
 
Tüüpiline verbifraasiga lause on näiteks: ''Tüdruk mängib palli'' (''mängib palli'' on verbifraas)
== Eesti keel ==
 
Verbifraas täidab [[lause]]s sama rolli, mis tegusõna. Seega annab verbifraas lauses edasi tegevust, ning on lauses [[grammatilise]] ja [[semantilise]] [[struktuuri]] kese.
Verbifraasi kuuluvad peale põhisõnast verbi veel teised selle laiendid, välja arvatud [[subjekt]].
 
Verbifraasi tähistamisel on [[keeleteadus]]es tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP - verb phrase.
Tüüpilised verbifraasid on näiteks:
 
'''''jookseb'''''
 
== Verbifraasi omadusedpõhisõna vorm ==
'''''lõi''' palli''
Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasiks ja infiniitfraasiks.:
 
1. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on [[finiitne]] ehk verbi [[pöördeline vorm]].
'''''on''' ilus''
 
Näiteks: ''Poiss '''sööb saia'''. Isa '''kuulab raadiot'''.''
'''''elab''' väikeses külas''
 
2. Infiniitfraasi põhisõnaks on [[infiniitne]] ehk [[käändeline verbivorm]].
'''''andis''' õpiku Marile''
 
Näiteks: ''Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''. Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''.''
'''''elab''' ema juures''
 
 
== Verbifraasi põhisõnalaiendid ==
 
Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasiks ja infiniitfraasiks.
Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi [[pöördeline vorm]].
 
Semantilisest aspektist vaadates väljendab verbifraas lauses tegevust, seisundit või [[protsess]]i. Verbi tähendusest sõltub ka laiendite olemasolu ja [[tähendus]]. Verbifraasi laiendid sõltuvad fraasi põhjast erinevalt ja neil on erinev funktsioon.
''Poiss '''sööb saia'''.''
''Isa '''mängib palli'''.''
 
• [[Seotud laiendid]] sõltuvad nii sisult kui vormilt verbist, nad väljendavad sündmuse osalisi.
Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk [[käändeline verbivorm]].
 
Näiteks: ''Mari '''kohtus emaga''''' (''emaga'' on seotud laiend)
''Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''.''
''Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''.''
 
• [[Vabad laiendid]] sõltuvad põhjast minimaalselt, nad väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid.
== Verbifraasi omadused ==
 
Näiteks: '''''Rääkisin toas emaga.''''' (''toas'' on vaba laiend)
1) Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada.
 
 
Näiteks: ''Kersti '''kukkus kõrgelt kaljult alla'''''. Verbifraasi ''kukkus kõrgelt kaljult alla'' võib asendada samaväärsega, näiteks ''puhkes nutma''.
Tüüpilised verbifraasid on näiteks:
 
'''''jookseb'''''
 
'''''lõi''' palli''
 
'''''on''' ilus''
 
'''''elab''' väikeses külas''
 
'''''andis''' õpiku Marile''
 
'''''elab''' ema juures''
 
 
 
== Eesti verbifraasi omadused ==
 
 
1) Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada.
Näiteks: ''Kersti '''kukkus kõrgelt kaljult alla'''''. Verbifraasi kukkus ''kukkus kõrgelt kaljult alla'' võib asendada samaväärsega, näiteks ''puhkes nutma''.
 
 
2) Verbifraas tekib [[rektsioon]]i tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi.
Näiteks:
''ostis raamatu'' (mille?)
''luges raamatut''(mida?)
''räägin sinust'' (kellest?)
''tutvun sinuga'' (kellega?)
'''''ema''' ja '''tütar räägivad''' ilmast''. (millest?)
 
Näiteks: '''''ostis''' raamatu/raamatu+t'';
'''''räägin''' sinu+st, tutvun sinu+ga'';
 
3) Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd ''postiljon toob iga päev värske ajalehe'', ''iga päev toob postiljon värske ajalehe''.
'''''ema''' ja '''tütar räägivad''' ilmast''.
 
 
4) Verbifraasi on võimalik [[üldlaiend]]iga (nt ''loodetavasti, ilmselt'') lõhkuda, vrd ''Kersti jõudis tööle'', ''Kersti jõudis ilmselt tööle''.
3) Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd ''postiljon toob iga päev värske ajalehe'',
''iga päev toob postiljon värske ajalehe.''
 
 
4) Verbifraasi on võimalik [[üldlaiend]]iga (nt ''loodetavasti, ilmselt'') lõhkuda, vrd
''Kersti jõudis tööle,'' ''Kersti jõudis ilmselt tööle.''
 
== Vaata ka ==