Erinevus lehekülje "Toomas Sutt" redaktsioonide vahel

Lisatud 669 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
'''Toomas Sutt''' ([[11. november]] [[1938]] [[Pärnu]] – [[5. juuli]] [[1994]] [[Tartu]]) oli eesti [[teadusfilosoof]] ja [[bioloog-geneetik]], kelle peamisteks valdkondadeks olid eluteaduste alused ja [[evolutsioon]]i suunalisuse probleem. Hiljem lisandus tugev huvi [[bioeetika]] küsimuste vastu, sealhulgas seoses [[antroopsusprintsiip|antroopsusprintsiibiga]]. Toomas Sutt oli ka teadusliku mõtteviisi ja uute teadussaavutuste populariseerija.
 
==ElukäikÕpingud==
 
TemaToomas isaSutt Jakob oli meremees ja ema rätsep. Õppisõppis [[Pärnu Ühisgümnaasium|Pärnu I KeskkoolKeskkoolis]]is, mille lõpetas 1957. aastal. Enne ülikooliõpingute algust 1961.aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis töötas nii Pärnu Tsentraal-Töö-Hoiukassa kontrolönina kui kaja Eesti Põllumajandusprojektis tehnikuna.
1966.aastal lõpetas ta TRÜ[[Tartu Ülikool]]i bioloog-geneetikuna.
1970–1973 õppis paralleelselt Tartu ja [[Leningradi Ülikool]]i juures aspirantuuris.
1974. aastal kaitses Leningradis [[kandidaadikraad]]i (PhD) filosoofias väitekirjaga "Filosofskije aspekty problemy napravlennosti organicheskoj evoljucii".
1979–1992 oli ta seotud [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] (praegune [[Eesti Maaülikool]]) filosoofia kateedriga.
 
Aastast 1973 algas tema side [[ZBI|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudiga]] (1973–1974 vanemteadurina; 1974–1975 teadussekretärina; 1975–1990 bioloogia ajaloo sektori ja evolutsiooniprobleemide labori juhatajana; 1990 vanemteaduri kohal ning [[Baeri muuseum|K. E. von Baeri muuseum]]i juhatajana). Toomas Sutt oli Baeri muuseumi tegelik rajaja ja kogumike sarja [[Folia Baeriana]] eestvedajaid, autor ning toimetaja.
==Töö bioloogia vallas==
1993–1994 oli Toomas Sutt [[Tartu Ülikool]]i loodusteaduste filosoofia dotsent. Selleks ajaks oli ta avaldanud 45 teadusartiklit ja 26 teaduslikku teesi. Ta on esinenud teaduslike ettekannetega Olomoucis, Ostravas (1986), Helsingis (1989), Jyvaskyläs, Oulus, Prahas (1990), Aachenis, Münsteris (1991).
Aastast 1973 algas tema side [[ZBI|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudiga]] (1973–1974 vanemteadurina; 1974–1975 teadussekretärina; 1975–1990 töötas ta bioloogia ajaloo sektori ja evolutsiooniprobleemide labori juhatajana; 1990 vanemteaduri kohal ning [[Baeri muuseum|K. E. von Baeri muuseum]]i juhatajana). Toomas Sutt oli Baeri muuseumi tegelik rajaja, esimene juht ja kogumike sarja [[Folia Baeriana]] eestvedajaid, autor ning toimetaja.
Aastail 1993–1994 oli Toomas Sutt [[Tartu Ülikool]]i loodusteaduste filosoofia dotsent. Selleks ajaks oli ta avaldanud 45 teadusartiklit ja 26 teaduslikku teesi. Ta on esinenud teaduslike ettekannetega Olomoucis, Ostravas (1986), Helsingis (1989), Jyvaskyläs, Oulus, Prahas (1990), Aachenis, Münsteris (1991).
1992. aasta septembrist novembrini oli [[Münster]]is külalisõppejõuks.
 
==Tsitaat==
“Eriline koht üldinimlike väärtuste hulgas kuulub kodule. Just selle väärtuse kaudu jõudis meie rahva teadvusse tõsiasi, et ökoloogiline globaalprobleem ei ole midagi abstraktset, Eestimaast eemal või kaugel olevat, vaid meie endi ja meie järglaste saatus, meie vahetut kodu ja kodumaad ning meie ürgkodu – loodust – puudutav ja ohustav fenomen. Ökoloogilise situatsiooni teadvustamise märksõnaks ei ole fosoforiit, isegi mitte P4O10, vaid '''kodu'''.”<ref>Toomas Sutt. “Inimene. Loodus. Lootus.” – Ajakiri Aja Pulss, 1988, nr. 21, lk. 8.</ref>
 
==Kirjandus==
* [http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/sutt_nimistu.pdf Sutt, Toomas. Inventarinimistu 1948–1994.] ''Tartu Ülikooli Raamatukogu''. Fond 154
 
==Viited==
{{viited}}
 
{{DEFAULTSORT:Sutt, Toomas}}
70

muudatust