Redaktsioon: 6. juuni 2009, kell 22:19 redigeeri Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. juuni 2009, kell 22:35 redigeeri eemalda Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Sõnajärg''' on [[sõna]]de ja [[fraas]]ide järjekord [[lause]]s, üks [[lause moodustajad\|lause moodustajate]] [[lauseliikmed\|süntaktiliste funktsioonide]] väljendamise vahendeid. Kõnelemine on lineaarne protsess. See tähendab, et sõnad tulevad üksteise järel suust ja jõuavad täpselt samas järjekorras kuulaja meeltesse. Et kuulamisel ei ole kogu informatsioon korraga kättesaadav, siis on selle järjestus lauses üsna oluline. Keeled erinevad selle poolest, kui ~~kindlad~~kindel nende ~~sõnajärjed~~sõnajärg on. Mõnes keeles on moodustajate järjekord lauses suhteliselt range, teistes on aga võimalik moodustajaid lauses vabalt ümber tõsta. Hoolimata sõnajärje vabadusest, on üks sõnajärg teistest sagedasem ja tavalisem. Sellist sõnajärge kutsutakse [[põhisõnajärjeks]]. Põhisõnajärje alusel jagunevad maailma keeled kolme suurde rühma: [[SVO]]-keeled, [[SOV]]-keeled ja [[VSO]]-keeled (S tähendab subjekti ehk alust, V öeldisverbi ja O objekti ehk sihitist). Hoolimata sõnajärje vabadusest, on üks sõnajärg teistest sagedasem ja tavalisem - see on '''[[põhisõnajärg]]'''. Põhisõnajärje alusel jagunevad maailma keeled kolme suurde rühma (S tähendab grammatilist subjekti ehk [[alus]]t, V [[öeldis]]t ja O grammatilist objekti ehk [[sihitis]]t): Kui võtta näiteks lause: "Teele küpsetab kooki." moodustatakse see järgmiselt:▼ [[SVO-keeled]]:, ~~''Teele küpsetab kooki.''~~ [[SOV-keeled]]: ~~''Teele~~ja ~~kooki küpsetab.''~~ [[VSO-keeled]]:. ~~''Küpsetab Teele kooki.''~~ ▲Kui võtta näiteks eesti keele lause: "''Teele küpsetab kooki."'' võidakse sama mõtet ~~moodustatakse~~edasi ~~see~~anda järgmiselt: Info järjestamiseks on olemas universaalne viis, mida kasutavad kõik maailma keeled. See viis nõuab, et lause ehitatakse üles nii, et kõigepealt tuleb teate lähtepunkt, mis on kuidagi seotud eelneva vestlusega, ja sellele järgneb uus informatsioon. Teate lähtepunkti kutsutakse teemaks ja uut informatsiooni reemaks.▼ SVO-keeled: ''Teele küpsetab kooki.'' SOV-keeled: ''Teele kooki küpsetab.'' VSO-keeled: ''Küpsetab Teele kooki.'' ▲Info järjestamiseks on olemas universaalne viis, mida kasutavad kõik maailma keeled. See viis nõuab, et lause ehitatakse üles nii, et kõigepealt tuleb teate lähtepunkt, mis on kuidagi seotud eelneva vestlusega, ja- ~~sellele~~'''[[teema]]'''. Teemale järgneb uus informatsioon~~. Teate lähtepunkti kutsutakse teemaks ja uut~~ ~~informatsiooni~~- ~~reemaks~~'''[[reema]]'''. Kõige paremini vastab lause moodustajate järjestus [[teema]]-[[reema]] liigendusele neis keelis, kus öeldis on lauses alati teisel positsioonil, ülejäänud lauseliikmete järjekord ei ole aga kindlalt määratletud. Selliseid keeli nimetatakse'''V2-keelteks''' (V2 tähendab, et verb on lauses teisel positsioonil). Ka eesti keel on V2-keel.▼ ▲Kõige paremini vastab lause moodustajate järjestus [[teema]]-[[reema]] liigendusele neis keelis, kus [[öeldis]]e [[pöördeline vorm\|pöördeline osa]] on lauses alati teisel positsioonil, ülejäänud [[lauseliikmed\|lauseliikmete]] järjekord ei ole aga kindlalt määratletud. Selliseid keeli nimetatakse'''V2-keelteks''' ~~(V2 tähendab, et verb on lauses teisel positsioonil)~~. Ka eesti keel on V2-keel. Näited: * ''Tiiu '''ootas''' sõbrannalt iga päev teadet.'' * ''~~Sõbrannalt~~Tiiu ~~ootas~~'''oli''' ~~Tiiu~~sõbrannalt iga päev teadet oodanud.'' * ''Sõbrannalt '''ootas''' Tiiu iga päev teadet ~~Tiiu~~.'' * ''~~Teadet~~Sõbrannalt '''ootas ~~Tiiu sõbrannalt~~''' iga päev teadet Tiiu.'' * ''~~Iga päev~~Teadet '''ootas''' Tiiu sõbrannalt ~~teadet~~iga päev.'' * ''Iga päev '''ootas''' Tiiu sõbrannalt teadet.'' [[Kategooria:Keeleteadus]]

Sõnajärg: erinevus redaktsioonide vahel