Vidkun Quisling: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pildiallkiri
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:QuislingOslo1942.jpg|thumb|Vidkun Quisling 1942. aastal]]
'''Vidkun Abraham Lauritz Jonssøn Quisling''' ([[18. juuli]] [[1887]] [[Fyresdali vald]], [[Telemark]] – [[24. oktoober]] [[1945]] [[Oslo]]) oli [[Norra]] diplomaat, sõjaväelane ([[major]]) ja poliitik.
 
Vidkun Quisling sündis [[praost]]i ja [[genealoogia|genealoogi]] [[Jon Lauritz Qvisling]]i pojana. [[1933]] asutas ta koos [[Johan Bernhard Hjort]]iga fašistliku partei [[Nasjonal Samling]].
 
Quisling lõpetas kõrgema sõjakooli 1911. aastal. Ta töötas Norra sõjalises esinduses Peterburis (1912, 1918), Helsingis (1920-1921) ja Moskvas (1927-1929). Ta töötas Fridtjof Nanseni Nõukogude Venemaa näljahädaliste abistamismissioonil (1921-1922).
 
Quisling oli kaitseminister Agraarerakonna valitsuses 1931-1933. Ta asutas koos [[Johan Bernhard Hjort]]iga 1933. aastal fašistliku partei "Rahvuslik Ühendus" ([[norra keel]]es [[Nasjonal Samling]]).
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel [[1942]]–[[1945]], oli Quisling [[Kolmas Riik|Saksa]] okupatsioonivõimude poolt määratud Norra valitsusjuht. Tema järgi nimetatakse anastajate režiimiga koostööd teinuid '''kvislingiteks'''.
8. rida ⟶ 12. rida:
Ta arreteeriti [[9. mai]]l [[1945]] Oslos [[Bygdøy]]s asuvas villas, kus tänapäeval asub [[holokaust]]imuuseum. Quislingi üle peeti kohut ja ta mõisteti [[riigireetmine|riigireetmise]] eest surma mahalaskmise läbi. Kohtuotsus viidi täide [[Akershusi kindlus]]es 24. oktoobril 1945, kuigi [[surmanuhtlus]] oli Norras kaotatud juba [[1901]]. aastal.
 
Vidkun Quisling oliabiellus abielus1923. aastal venelanna Maria VassiljevnagaVassiljevna Passetšnikovaga, kellega tal oliei kolmolnud lastlapsi. Naine elas oma surmani [[1980]]. aastal Oslos.
 
{{DEFAULTSORT:Quisling, Vidkun}}