Redaktsioon: 5. juuni 2009, kell 23:23 redigeeri Vikker (arutelu \| kaastöö) 1005 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. juuni 2009, kell 00:10 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 877 muudatust P {{kas}} Uuem muudatus →
9. rida: ==Teenistuskäik pärast Vabadussõda== [[1919]]. aasta novembris suunati Friedrich Kurg sõjakooli. Aasta hiljem asus ta teenistust jätkama 2. jalaväepolgus. Pool aastat hiljem suunati ta tagasi [[7. Jalaväerügement\|7. jalaväepolku]] ja seejärel määrati Maalennuväe rühma nooremaks ohvitseriks. Temast sai lendur-õpilane; et aga tõsisele ratsaväelasele sõjalennundus ei sobinud, siis suunati ta tagasi [[Ratsarügement]]i. [[30. august]]ist [[1923]] jätkas Kurg õpinguid sõjakooli juures ohvitseride täienduskursustel. Pärast kursuste lõppu suunati ta tagasi ratsarügementi ja ülendati nooremleitnandiks, hiljem [[leitnant\|leitnandiks]] ning [[1933]] [[kapten]]iks. 19. rida: ==Teises maailmasõjas== Juulis 1941 oli Friedrich Kurg [[Tartu]] komandant. [[14. juuli]]l [[1941]] määrasid Saksa sõjajõud ta {{kas\|vabastatud}} Eesti alade {{kas\|partisanide}} üldjuhiks. Novembris sai temast Eesti vabatahtlikest koosneva tagalapataljoni ülem. Friedrich Kurg juhtis [[37. Eesti Politseipataljon]]i ja Saksa väejuhatus autasustas teda kuldse, hõbedase ja pronksist {{kas\|vahvusmedaliga}}, I ja II klassi [[Raudrist]]i ja [[Jalaväe rünnakmärk\|Jalaväe rünnakmärgiga]]. Juulis 1944 määrati Kurg [[20. Eesti SS-diviis]]i 46. Rügemendi II pataljoni ülemaks.

Friedrich Kurg: erinevus redaktsioonide vahel