Redaktsioon: 9. mai 2009, kell 17:53 redigeeri 90.191.63.142 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. juuni 2009, kell 22:37 redigeeri eemalda Vikker (arutelu \| kaastöö) 1005 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Friedrich Kurg''' [[Vabadusrist\|VR]] II/3 ([[10. jaanuar]] [[1898]] [[Sangaste vald]] -– [[31. juuli]] [[1945]]) oli Eesti sõjaväelane. ~~Õppis~~Friedrich Kurg õppis Peterburi reaalkoolis. ~~Lõpetas~~ [[29. oktoober\|29. oktoobril]] 1917 lõpetas ta kiirendatud korras Vladimiri kooli lipnike kursuse. ==Vabadussõda== Astus vabatahtlikult [[30. november\|30. novembril]] [[1918]] Eesti sõjaväkke 1. Ratsapolgu 2. eskadroni. Vabadussõjas [[Munamäe lahing]]us paistis silma isikliku vaprusega, mille eest annetati talle [[Vabadusrist]] II liigi 3. järk ja peale sõda 25 hektarit talumaad [[Hummuli]] lähistel. ▼ ▲~~Astus vabatahtlikult~~ [[30. november\|30. novembril]] [[1918]] astus Kurg vabatahtlikuna Eesti sõjaväkke ja teenis 1. Ratsapolgu 2. ~~eskadroni~~eskadronis. Vabadussõjas [[Munamäe lahing]]us paistis Friedrich Kurg silma isikliku vaprusega, mille eest ~~annetati~~autasustati ~~talle [[Vabadusrist]]~~teda II liigi 3. ~~järk~~järgu [[Vabadusrist]]iga ja peale sõda annetati 25 hektarit talumaad [[Hummuli]] lähistel. [[1919]]. aasta novembris suunati sõjakooli. Aasta hiljem asus ta teenistust jätkama 2. jalaväepolgus. Pool aastat hiljem suunati tagasi [[7. Jalaväerügement\|7. jalaväepolku]] ja siit määrati Maalennuväe rühma nooremaks ohvitseriks. Temast sai lendur-õpilane; et aga tõsisele ratsaväelasele sõjalennundus ei sobinud, siis suunati ta tagasi [[Ratsarügement]]i. ▼ ==Teenistuskäik pärast Vabadussõda== [[21. mai]]l [[1923]] abiellus ta Marta Inniga. ▼ ▲[[1919]]. aasta novembris suunati Friedrich Kurg sõjakooli. Aasta hiljem asus ta teenistust jätkama 2. jalaväepolgus. Pool aastat hiljem suunati ta tagasi [[7. Jalaväerügement\|7. jalaväepolku]] ja ~~siit~~seejärel määrati Maalennuväe rühma nooremaks ohvitseriks. Temast sai lendur-õpilane; et aga tõsisele ratsaväelasele sõjalennundus ei sobinud, siis suunati ta tagasi [[Ratsarügement]]i. [[30. august]]il [[1923]] jätkas uuesti õpinguid sõjakooli juures ohvitseride täienduskursustel. Pärast kursuste lõppu suunati tagasi ratsarügementi ja ülendati nooremleitnandiks. Hiljem ülendati [[leitnant\|leitnandiks]] ning [[1933]] [[kapten]]iks. ▼ ▲[[30. august]]ilist [[1923]] jätkas ~~uuesti~~Kurg õpinguid sõjakooli juures ohvitseride täienduskursustel. Pärast kursuste lõppu suunati ta tagasi ratsarügementi ja ülendati nooremleitnandiks., ~~Hiljem ülendati~~hiljem [[leitnant\|leitnandiks]] ning [[1933]] [[kapten]]iks. Osales [[Ohvitseride Keskkogu]] tegevuses, oli Ratsarügemendi Ohvitseride Kasiino vanemaks ning aktiivne Vabadussõja mälestusmärkide rajamisel. ▼ ▲~~Osales~~Friedrich Kurg osales [[Ohvitseride Keskkogu]] tegevuses, oli Ratsarügemendi Ohvitseride Kasiino vanemaks ning aktiivne Vabadussõja mälestusmärkide rajamisel. [[24. veebruar]]il [[1940]] ülendati [[major]]iks. [[Kaitseliit]] hindas tema teeneid III klassi Valgeristiga. ▼ ▲[[24. veebruar]]il [[1940]] ülendati Kurg [[major]]iks. [[Kaitseliit]] hindas tema teeneid III klassi Valgeristiga. Juulis 1941 [[Tartu]] komandant. [[14. juuli]]l [[1941]] määrasid Saksa sõjajõud ta vabastatud Eesti alade partisanide üldjuhiks. Novembris sai temast Eesti vabatahtlikest koosneva tagalapataljoni ülem. ▼ ==Teises maailmasõjas== Juhtis [[37. Eesti Politseipataljon]]i ja Saksa väejuhatus autasustas teda kuldse, hõbedase ja pronksist vahvusmedaliga, I ja II klassi [[Raudrist]]i ja [[Jalaväe rünnakumärk\|Jalaväe rünnakmärgiga]]. ▼ ▲Juulis 1941 oli Friedrich Kurg [[Tartu]] komandant. [[14. juuli]]l [[1941]] määrasid Saksa sõjajõud ta vabastatud Eesti alade partisanide üldjuhiks. Novembris sai temast Eesti vabatahtlikest koosneva tagalapataljoni ülem. Juulis 1944 määrati [[20. Eesti SS-diviis]]i 46. Rügemendi II pataljoni ülemaks. ▼ ▲~~Juhtis~~Friedrich Kurg juhtis [[37. Eesti Politseipataljon]]i ja Saksa väejuhatus autasustas teda kuldse, hõbedase ja pronksist vahvusmedaliga, I ja II klassi [[Raudrist]]i ja [[Jalaväe rünnakumärk\|Jalaväe ~~rünnakmärgiga~~rünnakumärgiga]]. [[22. september\|22. septembril]] 1944 sakslaste üldise taganemise käigus jäi Eestisse ja hakkas [[Metsavennad\|metsavennaks]], varjates end Jüri Raudkivi nime all Valgamaal. Langes [[NKVD]]-lase [[Uno Laht\|Uno Lahe]] juhitud haarangul [[31. juuli]]l [[1945]]. aastal. Tema hauakoht on teadmata. ▼ ▲Juulis 1944 määrati Kurg [[20. Eesti SS-diviis]]i 46. Rügemendi II pataljoni ülemaks. ▲[[22. september\|22. septembril]] 1944 sakslaste üldise taganemise käigus jäi Kurg Eestisse ja hakkas [[Metsavennad\|metsavennaks]], varjates end Jüri Raudkivi nime all Valgamaal. ~~Langes~~Friedrich Kurg langes [[NKVD]]-lase [[Uno Laht\|Uno Lahe]] juhitud haarangul [[31. juuli]]l [[1945]]. aastal. Tema hauakoht on teadmata. ==Isiklikku== ▲[[21. mai]]l [[1923]] abiellus taFriedrich Kurg Marta Inniga. == Teenetemärgid ==

Friedrich Kurg: erinevus redaktsioonide vahel