Liitlause: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kullerkupp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Liitlause''' on kahest või enamast [[osalause]]st koosnev [[lause]], mis moodustab [[süntaktilise]], [[semantilise]] ning kõnes harilikult ka [[intonatsioon]]ilise terviku.
 
Terviklik lause koosneb [[öeldis]]est ja selle [[laiend]]itest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt ''Poiss '''mängib''' jalgpalli ja tüdruk '''loeb''' raamatut.''
14. rida:
 
Rindlause osalaused võivad olla seotud:
1.* '''Rinnastavaterinnastavate sidesõnadega''' (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt ''Mati ei oska kitarri mängida, '''kuid''' klaverit mängib ta hästi.''
2.* '''Koma[[koma]], semikooloni[[semikoolon]]i, kooloni[[koolon]]i või mõttekriipsuga'''[[mõttekriips]]uga, nt ''Ema keedab kohvi''',''' isa loeb ajalehte.''
1. '''Rinnastavate sidesõnadega''' (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt ''Mati ei oska kitarri mängida, '''kuid''' klaverit mängib ta hästi.''
 
2. '''Koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga''', nt ''Ema keedab kohvi''',''' isa loeb ajalehte.''
 
Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist [[koondlause]]ga.
25. rida ⟶ 23. rida:
[[Põimlause]] osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk [[kõrvallause]] on [[pealause]]ga seotud [[sidend]]i abil.
 
Sidendiks võivad olla:
* alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt ''Ta ei söö herneid, '''sest''' need ei maitse talle.''
 
1.* '''Alistavadsiduvad sidesõnad'''asesõnad (etkes, sestmis, nagukumb, kuimillal, sellepärastmissugune jne), nt ''TaÜtle eimulle söö herneidpalun, '''sestmis''' need ei maitsekell talle.on!''
3.* '''Küsiv rõhumäärsõna ''kas''''', nt ''Ega sa ei tea, '''kas''' raamatukogu on täna avatud?''
 
2. '''Siduvad asesõnad''' (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt ''Ütle mulle palun, '''mis''' kell on!''
 
3. '''Küsiv rõhumäärsõna ''kas''''', nt ''Ega sa ei tea, '''kas''' raamatukogu on täna avatud?''
 
== Liitlause kirjavahemärgid ==
 
Liitlause osalaused võivad omavahel seotud olla:
1.* '''Komaga'''komaga, nt ''Vanaema armastab kududa''',''' vanaisale meeldib magada.''
2.* '''Sidesõnagasidesõnaga, mis ei vaja koma''', nt ''Kass näub '''ja''' koer uriseb.''
3.* '''Sidesõnagasidesõnaga, mis vajab koma''', nt ''Väljas paukus pakane''', aga''' toas oli soe.''
 
== Välislingid ==
1. '''Komaga''', nt ''Vanaema armastab kududa''',''' vanaisale meeldib magada.''
 
2. '''Sidesõnaga, mis ei vaja koma''', nt ''Kass näub '''ja''' koer uriseb.''
 
3. '''Sidesõnaga, mis vajab koma''', nt ''Väljas paukus pakane''', aga''' toas oli soe.''
 
Ülejäänud liitlause [[kirjavahemärgid]] ja nende kasutamisvõimalusedkasutamisvõimaluste leiadkohta vt "Eesti keele käsiraamatustkäsiraamat": ([http://julia.eki.ee/books/ekkr/sy88.html rindlause] ningja [http://julia.eki.ee/books/ekkr/sy91.html põimlause]).
 
[[Kategooria:Keeleteadus]]