Vikipeedia

Võldas: erinevus redaktsioonide vahel

Artikkel Arutelu

Võldas (muuda)

Redaktsioon: 5. juuni 2009, kell 21:05

Lisatud 1050 baiti ,  13 aasta eest
resümee puudub
(vana pilt lisaks)
Resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
{{See artikkel| räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Võldas (perekond)]]}}
{{Taxobox
| binomial_authority = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]
}}
[[Pilt:Cottus gobio.jpg|thumb|Võldas [[Bodeni järv]]e põhjal]] ▼
'''Võldas''' ehk '''harilik võldas''' ehk '''euroopa võldas''' (''Cottus gobio'') on [[meripuugilisedvõldaslased|meripuugilistevõldaslaste]] seltsi [[võldaslasedsugukond (bioloogia)|võldaslastesugukonda]] sugukonda[[võldas kuuluv(perekond)|võldaste]] [[röövkalaperekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv kala.
 
Võldas elab igal pool [[Euroopa]]s Põhja-[[Hispaania]]st kuni [[Uural]]ini. Teda leidub mitmes Mandri-Eesti veekogus.
Elab igal pool [[Euroopa]]s. Võldas on paikse eluviisiga põhjakala ja võrdlemisi väikese levimisvõimega, seega osutuvad ebasoodsate elutingimustega jõelõigud talle tihti levila laiendamisel ületamatuks takistuseks. ▼
Võldast leidub mitmes [[Mandri-Eesti]] veekogus, kuulub [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]].
 
▲Elab igal pool [[Euroopa]]s. Võldas on paikse eluviisiga põhjakala ja võrdlemisi väikese levimisvõimega, seega osutuvad ebasoodsate elutingimustega jõelõigud talle tihti levila laiendamisel ületamatuks takistuseks.
Võldase keha on [[soomus]]teta. Kehal asub kaks [[seljauim|seljauime]], mis peaaegu on ühinenud. Lõpuskaanest turritab välja üksik oga. Seljapool on pruunikas, kõhupool heledam. Pikkus umbes 15 cm.
 
Eestis kuulub võldas looduskaitsealuste liikide [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kategooriasse]], kuid kogu maailmas arvatakse võldas kõige vähem ohustatud liikide hulka.
Võldas elab enamasti [[magevesi|magevees]], harvem ka [[riimvesi|riimvees]], eelistades puhtaveelisi veekogusid. Kala [[kudemine|koeb]] märtsist maini. Esineb [[lõimetishoole]]t.▼
 
▲Võldas elab enamasti [[magevesi|magevees]], harvem ka [[riimvesi|riimvees]], eelistades puhtaveelisi veekogusid. Kala [[kudemine|koeb]] märtsist maini. Esineb [[lõimetishoole]]t.
 
Võldas on kuni kümne sentimeetri pikkune kala. Eestist [[Ahja jõgi|Ahja jõest]], [[1987]] aastal püütud suurima võldas oli 13 sentimeetrit pikk ja kaalus 42,2 grammi. Ta on väga aeglase kasvuga kala.
 
▲[[Pilt:Cottus gobio.jpg|thumb|Võldas [[Bodeni järv]]e põhjal]]
VõldasVõldase keha on laia[[soomus]]teta, peagaküll javõib külgedeltkehapinnal lamendunudleiduda tagakehagatahapoole suunatud väikeseid ogakesi. PeaaeguKehal koguasub peakaks ulatuses[[seljauim]]e, mis peaaegu on tihedateühinenud: peenteesimene hammastegalühem suu.ja Silmadtugevate asuvadogakiirtega, kõrgeltagumine pealaelpikem ja pehmem.. SoomuseidLõpuskaanest talturritab pole,välja küllüksik võiboga. kehapinnalVõldas leidudaon tahapoolelaia suunatudpeaga väikeseidja ogakesi.külgedelt Seljalamendunud pealtagakehaga. onPeaaegu võldaselkogu kakspea seljauime:ulatuses esimeneon lühemtihedate japeente tugevatehammastega ogakiirtega,suu. tagumineSilmad pikemasuvad jakõrgel pehmempealael. Eriti lahedadhuvitavad on aga kala rinnauimed, suured ja lehvikutaoliselt ümardunud,. Need ulatuvad kala pärakuni. Võldas on pruunikas-hallikat värvi, tumedamate laikudega ja kohandunud veekogu põhjas varjatud eluviisiks. Kõhualune on heledam. Võldasel on oskus suhteliselt kiiresti oma värvivariatsioone muuta. Maikuus muutub isase võldase tume värvus hoopis eredamaks, erkoranži äärega. Võldasel on oskus suhteliselt kiiresti oma värvust muuta.
 
Võldase venekeelne nimetus ''подкаменщик'' ('kivialune') viitab kala kombele peituda mitmesuguste veealuste esemete varju, mis pakuvad talle kaitset vaenlaste eest ja võimaldavad tal endal saaki luurata.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]" 4. kd., lk. 419</ref>
 
Suuremad võldased on röövkalad, kes luuravad saaki oma alalise elupaiga läheduses. Nende toiduks on lisaks selgrootutele teiste kalade, kõige sagedamini [[forell]]i, [[luukarits]]a ja [[trulling]]u [[kalamari|mari]], vastsed ja [[maim]]ud. Võldas ajab vee häguseks, laskub põhja ja alla langev hägu katab ta kinni. Niimoodi muutub võldas peaaegu märkamatuks. Kui saak lähedusse tuleb, teeb võldas kiire sööstu ja püüab selle kinni. Niimoodi peab ta jahti ainult päeval, hommikul ja õhtul ujub ta saaki otsides ringi.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Võldas ise on forelli ja [[luts]]u lemmiksaak.
 
Kevadel, [[märts]]ist [[mai]]ni koeb emane puhastatud kivilemõnikümmend suurt marjatera. Isane kaitseb neid vaenlaste eest ning puhastab marja, vehkides koetud marja kohal oma suurte [[rinnauim]]edega.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
== Kirjandus ==
Ajakiri "Kalastaja" nr 33 lk 20
 
==Vaata kaViited ==
<references/>
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]
 
[[Kategooria:Eesti kalad]]
Taivo
Administraatorid
27 766

muudatust

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/1560934"