Redaktsioon: 5. juuni 2009, kell 12:39 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 262 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. juuni 2009, kell 13:55 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
22. rida: '''Uhta''' on linn [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik\|Komi Vabariigis]], [[Uhta linnaringkond\|Uhta linnaringkonna]] keskus. Asub [[Uhta jõgi\|Uhta jõe]] ääres. == Ajalugu == ~~Uhta kohal hakati [[nafta]]t puurima 19. sajandi keskel ja seal oli üks Venemaa esimesi naftapuurauke. Suured nafta- ja gaasimaardlad asuvad linnast lõunas.~~ Kuni [[19. sajand]]ini tegutsesid piirkonna elanikud peamiselt [[karjakasvatus]]e ja [[jaht\|jahipidamisega]]. Uhta asutati [[1929]]. aastal. Linnaõiguste saamiseni [[1943]]. aastal oli asula nimi '''Tšibju'''.▼ ~~1940ndatel ja 1950ndatel kasvas linn kiiresti sinna saadetud [[poliitvang]]idest [[sunnitöö]]liste abil.~~ [[Nafta]]t leiti piirkonnast juba [[15. sajand]]il. Uhta jõe ja tema lisajõgede kallastel hajkati väikeses ulatuses naftat tootma juba [[1520. aastad\|1520. aastatel]]. [[1745]] uuris piirkonad geoloog Tšerepanov, kes püüdis leida piirkonna peamist naftasoont. Nähtavasti tema tööde põhjal asutas [[Arhangelsk]]i geoloog Prjadunov piirkonda esimese naftatootmisettevõtte, mis kiirelt vahetas kaks korda omanikku. Ettevõtte aastane naftatoodang kõikus 0,1 tonnist [[1749]] 0,86 tonnini [[1758]], erandiks [[1767]]. aasta, mil toodeti 3,6 tonni naftat. [[1868]] hakati rajama [[puurauk]]e. Aastail [[1872]]–[[1873]] ulatus puurauk juba 52,9 m sügavusele. Peamiselt kasutati naftat [[Petšoora]] jõel ja [[Põhja-Jäämeri\|Põhja-Jäämerel]] sõitvate laevade [[kütus]]ena, kuid näidiseid saadeti kaubandus-tööstusnäitustele, muuseumidesse ja ülikoolidesse. [[1907]] hakkasid piirkonnas naftat puurima ka teised ettevõtjad ja asutati naftatöötlusettevõtted. [[1918]] kogu naftatööstus [[natsionaliseerimine\|natsionaliseeriti]]. Uhta asutasid [[21. august]]il [[1929]] [[OGPU]] poolt välja saadetud: poliitilised, kriminaal- ja pisikurjategijad, kulakud, väljasaadetud, nende valvurid ja vabatahtlikud. Esimeses ekspeditsioonis oli 125 inimest, juba samal aastal järgnesid uued sunnitööliste rühmad. Kehtestati 12-tunnine tööpäev ilma puhkepäevadeta. Ametlikes dokumentides nimetati seda laagrit OGPU ekspeditsiooni baasiks. Samal aastal rajati esimesed puuraugud ja järgmisel aastal algas nafta suuremahuline tootmine. Hakati rajama 260 km pikkust [[maantee]]d [[Ust-Võm]]–Uhta, samuti [[raudtee]]d [[Kotlas]]–[[Vorkuta]]. [[1932]] valmisid [[elektrijaam]] ja kool. [[1936]]. aastaks oli asulas juba [[tehnikum]], [[klubi]]-[[teater]] (näitlejateks olid vangid), [[park]] vabaõhulavaga, [[kaubamaja]], [[staadion]], [[söökla]], [[võõrastemaja]], [[veevarustus]], [[kanalisatsioon]] ja [[raadiovõrk]]. Alates 1931. aastast anti laagris välja ajalehti, aga [[1937]]. aasta lõpul suleti kõik 6 ajalehte ja 1 ajakiri, mida laagris välja anti. [[27. oktoober\|27. oktoobril]] [[1936]] algas üls[[näljastreik]], mis kestis 132 päeva ning millega nõuti 8-tunnist tööpäeva, normaalset [[toit]]lustamist ja poliitvangude eraldamist kriminaalkurjategijatest. Võimud vastasid karmide repressioonidega: kuni [[1938]]. aastani lasti laagrites maha 1865 inimest. [[26. oktoober\|26. oktoobril]] 1938 pidid laagrivõimud asula juhtimise üle andma tsiviiladministratsioonile. ▲~~Uhta asutati [[1929]]. aastal.~~ Linnaõiguste saamiseni [[1943]]. aastal oli asula nimi '''Tšibju'''. Suured nafta- ja gaasimaardlad asuvad linnast lõunas. Uhta on suur tööstuslinn, peamised tööstusharud on nafta-, puidu- ja metallitööstus.

Uhta: erinevus redaktsioonide vahel