David Ben-Guriyyon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Al.Neuland (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Al.Neuland (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
Ben-Guriyyon pidas peaministriametit [[1948]]. aastast [[1963]]. aastani, lühikese vaheajaga aastatel [[1954]]—[[1955]]. Ta juhtis Iisraeli 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõja ajal ja [[1956]]. aasta [[Suessi kriis]]i ajal, mil Iisrael vallutas [[Siinai poolsaar]]e.
 
Tema isa Avigdor Grün oli advokaat ja [[Hoveve ZionTsiyyon]]i liikumise üks juhte Płońskis. Ema Scheindel suri, kui David oli 11-aastane.
 
David kasvas üle tulihingelise [[sionist]]ina. [[Varssavi ülikool]]is õppides ühines ta [[1904]] [[marksism|marksistliku]] liikumisega [[PoalePo'ale ZionTsiyyon]] ('Siioni töölised'). [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal vahistati ta kaks korda. Järgmisel aastal, šokeerituna juutidevastastest [[pogromm]]idest [[Ida-Euroopa]]s, emigreerus ta [[Ottomani impeerium|Ottomani]] [[Palestiina]]sse, kus sai üheks PoalePo'ale ZioniTsiyyoni liikumise juhtidest.
 
[[1912]] asus ta õppima [[Istanbuli ülikool]]i ja võttis endale perenime Ben-Gurion keskaegse ajaloolase [[Joosep Ben-Guriyyon]]i järgi. Ta töötas ka ajakirjanikuna. [[1915]] saadeti ta poliitilise tegevuse pärast Ottomani riigist välja.
14. rida:
[[1918]] astus Ben-Guriyyon [[Suurbritannia]] sõjaväkke [[juudi leegion]]i. Pärast sõja lõppu naasis ta oma perega Palestiinasse, mille britid olid türklastelt vallutanud.
 
Ben-Guriyyon külastas [[1933]]. aastal [[Eesti]]t ja kohtus [[Tallinn]]as rahvusvahelise juudi noorteorganisatsiooni [[HaShomer HaTsairHaTsa'ir]] liikmetega.
 
Ajakiri "[[Time]]" nimetas Ben-Guriyyoni postuumselt [[20. sajand]]i 100 kõige mõjukama isiku hulka.