Klarnet: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 3097 baiti ,  13 aasta eest
resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
| nimed =
| pilt = Clarinet.jpg
| liigitus = [[Puhkpillid]] ([[puupuhkpill]]) / [[Aerofonid]]
| diapasoon = [[ImagePilt:Range clarinet.png|150px]]
| häälestus =
| sugulaspillid =
'''Klarnet''' ([[itaalia keel|itaalia keeles]] ''clarinetto'') on [[puupuhkpill]].
 
Tänapäeva orkestris kasutatakse kõige sagedamini klarneteid ''in'' B ja ''in'' A. ''In'' B ja ''in'' A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad. Kui nooti on kirjutatud c1, siis B-pillil kõlab [[sekund (sekund)|suur sekund]] madalamalt ja A-pillil [[terts (muusika)|väike terts]] madalamalt. Selline kirjapildi ja kõla erinevus tuleneb pilli iseärasusest. Kahte erinevat muusika[[muusikainstrument|instrumenti]] (''in'' B ja ''in'' A) kasutatakse aga sellepärast, et esimesega on hõlpsam mängida [[bemoll]]idega helistikes, teisega [[diees]]idega helistikes.
 
Klarneti toru on valmistatud mustast puust või mõnikord [[eboniit|eboniidist]]. Pilli pikkus on kuni 68 cm. Toru algab peenema nokataolise osaga, millele kinnititatakse ühekordne lesthuulik.
 
Klarnet pärineb varastest ühe keelega puhkpillidest ja sarvepillidest, mida kasutati keskajal.
[[Sümfooniaorkester|Sümfooniaorkestris]] kasutatakse klarnetit alates [[18. sajand]]i teisest poolest.
 
Tänapäeva klarneti otsene eellane on [[barokkmuusika]]s kasutatud [[plokkflööt]]i meenutav ''[[chalumeau]]''. Sellel oli ühe keelega huulik ja silindriline ava. Registrivõti puudus, mistõttu pilli ulatus oli piiratud poolteise [[oktav]]iga. Sellel oli 8 auku sõrmede jaoks pluss kaks sõrmist kahe kõrgeima noodi jaoks. Erinevalt tänapäevast asetati keel vastu ülahuult.
 
[[18. sajand]]il ehitati üks sõrmistest ümber registrivõtmeks. Niimoodi valmiski esimene klarnet. Selle leiutamise au omistatakse tavaliselt saksa pillimeistrile [[Johann Christoph Denner]]ile, kuigi mõned peavad leiutajaks tema poega Jakob Dennerit. See muusikariist mängis eriti hästi keskmise kõrgusega helisid, andes valju ja terava heli, nii et talle anti nimeks ''clarinetto'', mis [[itaalia keel]]es tähendab väikest [[trompet]]it.
 
Esialgu ei saanud klarnetitega mängida madalaid helisid, nii et ''chalumeau''de tootmist oli vaja jätkata, aga kui klarnetid täiuslikumaks muutusid, tõrjusid nad viimase täielikult välja.
 
[[Pilt:Clarinets_german.jpg|thumb|left|150px|Pildil on in B ja in A klarnet.]]
Esialgsetel, Denneri klarnetitel, oli ainult kaks sõrmist. Hilisemad trompetivalmistajad lisasid neid järjest juurde, et lihtsustada mängimist ja pisut ka suurendada pilli hääleulatust.
 
[[Mozart]]i ajal oli klarnetil juba 5 sõrmist. Mozart hindas klarnetit väga, pidas selle häält kõige lähedasemaks inimkeelele ja kirjutas klarnetile palju muusikat. Osalt Mozarti tööde tõttu oli [[Beethoven]]i ajaks klarnet juba üldtunnustatud orkestripill.
 
Järgmine suur laiutis klarneti ajaloos oli moodsa klapi leiutamine. Varased klarnetid katsid heliavasid viltklappidega. Need lasksid õhku läbi ja sellepärast oli nende arv vaja hoida võimalikult väiksena. Niimoodi oli klarnet üsna piiratud, sest puhtalt sai mängida ainult üksikuid toone. Aastal [[1812]] leiutas vene päritolu klarnetist ja leiutaja [[Iwan Müller]] uut tüüpi klapid, mis olid kaetud naha või kala ujupõiega. Need olid täiesti õhutihedad. See võimaldas sõrmiste ja arvu tunduvalt suurendada. Ta konstrueeris uut tüüpi klarneti, millel oli 7 sõrmeava ja 13 sõrmist. See lubas mängida ükskõik millisel sõrmisega peaaegu ühesuguse kergusega. Mülleri klarnetit täiustati [[19. sajandi]]l pisut ja see levis kiiresti üle maailma.
 
Klarneti muutis selliseks, nagu seda tänapäeval enamikus maades tuntakse, [[Hyacinthe Klosé]] [[1839]]. Ta paigutas sõrmised ja augud pillil niimoodi ümber, et neid oleks lihtsam sõrmitseda. See oli inspireeritud [[Boehmi süsteem]]ist, mille oli leiutanud [[Theobald Boehm]], kes seda kasutas [[flööt]]idel. Klosé oli Boehmi leiutisest nii vaimustuses, et nimetas enda süsteemi tema järgi, ehkki klarnetitel ja flöötidel on sõrmiste ja aukude paigutus erinev.
 
Uut süsteemi ei olnud lihtne omandada. See nõudis klarnetimängu täielikku ümberõppimist. Ülemineku lihtsustamiseks kirjutas Klosé klarnetile hulga harjutusi, mis aitasid sõrmitsemissüsteemi omandada. Pikkamööda sai uus klarnet standardiks ja tänapäeval kasutatakse seda kõikjal maailmas peale [[Saksamaa]] ja [[Austria]], kes kasutavad [[Öhleri süsteem]]i, mis on Mülleri klarnetile väga lähedane.
 
==Vaata ka==
*[[Klarnetistide loend]]
[[Pilt:Clarinets_german.jpg|thumb|left|150px|Pildil on in B ja in A klarnet.]]
 
[[Kategooria:Puhkpillid]]
[[Kategooria:Puupuhkpillid]]
[[Kategooria:Aerofonid]]
 
{{Link FA|ru}}
 
{{Link FA|de}}
{{Link FA|fr}}
{{Link FA|ru}}
 
[[ar:كلارينيت]]
27 877

muudatust