Umbisikuline tegumood: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
27. rida:
 
*Umbisikulise tegumoe tunnusel esineb seitse kuju: ''-takse'', ''-dakse'', ''-akse'', ''-t'', ''-d'', ''-ta'', ''-da'', nt ''ela/takse'', ''`laul/dakse'', ''süü/akse'', ''ela/t/i'', ''`laul/d/i'', ''`laul/da/vat''.
 
*Umbisikuline tegumood võib avalduda ka liidete variantides ''-tud'' ja ''-dud'', milles väljenduvad koos umbisiku, [[minevik]]u ja [[kesksõna]] tähendus, nt ''ela/tud'', ''`laul/dud''.
 
**Morfeemivariandid ''-takse'', ''-dakse'' ja ''-akse'' esinevad ainult [[kindel kõneviis|kindla kõneviisi]] oleviku jaatusvormides, kus neile ei järgne enam ühtegi muud tunnust, nt ''ela/takse'', ''`laul/dakse'', ''süü/akse''.
 
**Kujud ''-t'' ja ''-d'' esinevad ainult kindla kõneviisi mineviku jaatusvormides, kus neile järgneb mineviku tunnus ''-i'', nt ''ela/t/i'', ''`laul/d/i''.
 
**Ülejäänud umbisikulise tegumoe vormides (kus ei kasutata kesksõna) väljendavad umbisikulist tegumoodi ''-ta'' ja ''-da'', nt ''ela/ta/vat'', ''`laul/da/vat'', ''ela/ta/ks'', ''`laul/da/ks'', ''ela/ta/gu'', ''`laul/da/gu'', ''`ei ela/ta'', ''`ei laul/da''.
 
**''-t'' ja ''-d'' variandid moodustavad kumbki omaette sarja: ühelt poolt ''-takse'', ''-t'', ''-ta'' ning liide ''-tud'', teiselt poolt ''-dakse'', ''-d'', ''-da'' ning formatiiv ''-dud'', nt ''elama: ela/takse'', ''ela/t/i'', ''ela/ta/vat'', ''ela/tud''; ''`laul/ma: laul/dakse'', ''`laul/d/i'', ''`laul/da/vat'', ''`laul/dud''.
 
**Kolmanda kindla kõneviisi olevikuvormis kasutatava kujuga ''-akse'' kaasnevad ülejäänud vormides ''-d'' tunnusevariandid: ''-akse'', ''-d'', ''-da'' ja liited ''-dud'', nt ''`sööma : süü/akse'', `söö/d/i, `söö/da/vat, `söö/dud''. Valik kolme sarja vahel sõltub sõnatüübist.