Üksikud jalaväepataljonid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Kokku 235–237 meest.
Sõja ajal oleksid üksikud jalaväepataljonid mobiliseeritavatega täiendatud sama numbriga jalaväerügementideks: staap, 3 pataljoni, suusk-jalgratturkompanii, sidekompanii, pioneerikompanii, ratsakomando, desinfektsioonikomando, komandanikomando ja töökompanii, kokku 3153 meest.
▲'''Eesti sõjaväe ükskik-jalaväepataljonid olid:'''
*Kalevi pataljon ([[Tallinn]]as),
*[[Scoutspataljon|Scouts]] ([[Haapsalu]]s, hiljem [[Tallinn]]as),
*[[2. Üksik Jalaväepataljon|2.]] ([[Tartu]]s),
*[[3. Üksik Jalaväepataljon|3.]] ([[Valga]]s),
*[[4. Üksik Jalaväepataljon|4.]] ([[Jõhvi]]s),
*[[5. Üksik Jalaväepataljon|5.]] ([[Rakvere]]s),
*[[6. Üksik Jalaväepataljon|6.]] ([[Pärnu]])s,
*[[8. Üksik Jalaväepataljon|8.]] ([[Valga]]s,
*[[9. Üksik Jalaväepataljon|9.]] ([[Pärnu]]s)
*[[10. Üksik Jalaväepataljon|10]] ([[Tallinn]]as).
[[1. Jalaväerügement|1.]] ja [[7. Jalaväerügement|7.]] olid juba rahuajal jalaväerügemendid.
| |||