Eesti Vabadussõjalaste Keskliit: erinevus redaktsioonide vahel

Kui märtsis 1932 otsustas [[riigikogu]] panna [[rahvahääletus]]ele omapoolse põhiseaduse muutmise kavandi, siis algatasid vabadussõjalased selle vastu kihutustööd, kuna nende hinnangul oleks see parlamendile endiselt liiga suure võimu jätnud ja takistanud tulemuslikku riigivalitsemist. Vabadussõjalaste ja sotsialistide vastutöö tõttu kukkuski põhiseaduse muutmise plaan rahvahääletusel augustis 1932 läbi, uue kavandi poolt oli veidi alla poole (49,2%) hääletanutest.

Novembris 1932 esitas EVKL seaduseelnõu põhiseaduse muutmiseks järgmistesjärgmises punktidesosas: vähendada riigikogu liikmeskonda poole võrra (50-ni), seada sisse suurte volitustega presidendi ametikoht, asendada proportsionaalsed valimised isikuvalimistega. Kuigi riigikogu moodustas põhiseaduse väljatöötamiseks komisjoni, ei võtnudsoostunud komisjon EVKL-i pakutud eelnõud aluseks võtma.

JärgmiseJärgmisel korral, 1933. aasta juunis prooviti rahvahääletusel läbi suruda hoopis [[Põllumeestekogu]] ja [[Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] toetatud põhiseaduse projekti, mis kukkus läbi veel suurema vastuhäälte osakaaluga (67,3%) kui mullune. Ka siin oli kaasa aidanud nii vasakpoolsete jõudude kui ka vabadussõjalaste mõju, kelle pakutud eelnõu oli järjekordselt tagasi lükatud.

Kaitseseisukorra kehtimise ajal 14.-16. oktoobril 1933 toimunud kõrgendatud kvoorumit nõudval rahvahääletusel kiideti 416 878 poolt-poolthääle (72,7%) ja 156 894 vastuhäälega lõpuks heaks ikkagi EVKL-i esitatud põhiseaduse muutmise kavand. See võeti vastu paljuski tänu koostööle [[Põllumeestekogu]]ga ja teisalt [[Ühinenud Põllumehed|Ühinenud Põllumeeste]] toetuse tulemuseltoetusele. Heakskiidetud põhiseaduse kohaselt pidi [[Eesti Vabariik]] saama presidentaalseks riigiks, kus parlamendil on vaid nõuandev roll.