Eesti Vabadussõjalaste Keskliit: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmeskond paisus 1931. aastal kolme tuhandeni. Järgmisel aastal hakkas EVKL saavutama massiorganisatsiooni mõõtu, nii et reorganiseerimise ajaks sügisel 1933, mil vabadussõjalaste ühendus muudeti [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liiduks]], oli liikumisegaliikumise ühinenudridades üle viiekümne50 tuhande000 mehe.

Mais ja juunis 1933 toimus EVKL-i eestvõttel üle Eesti ridamisi vabadussõjalaste päevi. Esmalt osales Tallinnas 7. mail korraldatud rongkäigul ja miitingul 2000 EVKL-i liiget, ja neile lisaks tuhandeid pealtvaatjaid. SeeSellest andissai EVKL-i juhatuselejuhatus innustust ka maakondlike päevade algatamiseks innnustust. Järgnevate nädalateJärgnevatel kestelnädalatel aset leidnud vabadussõjalaste päevadel [[Narva]]s, [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as, [[Rõuge]]s, [[Kuressaare]]s, [[Haapsalu]]s, [[Türi]]l tulid EVKL-i liikmed välja täisvormis ja nimelt — mustamust baretigabarett peas, käelindiga kaunistatud khakivärvi pluusidespluusid seljas, kollase rihmaga vöötatud kalifeepüksteskalifeepüksid ja säärsaabastessäärikud jalas.

Vabadussõjalastel olid avalike ürituste turvamiseks oma korrapidamisüksused, mis sel ajal oli teistegi ühiskondlike organisatsioonide puhul levinud tavaks (näiteks [[sotsialism|sotsialistlike]] ühenduste võimlemis- ja löögirühmad).