Eesti Vabadussõjalaste Keskliit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmeskond paisus 1931. aastal kolme tuhandeni. Järgmisel aastal hakkas EVKL saavutama massiorganisatsiooni mõõtu, nii et reorganiseerimise ajaks sügisel 1933, mil vabadussõjalaste ühendus muudeti [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liiduks]], oli liikumisega ühinenud üle viiekümne tuhande mehe.
 
Mais ja juunis 1933 toimus EVKL-i eestvõttel üle Eesti ridamisi vabadussõjalaste päevi. Esmalt osales Tallinnas 7. mail korraldatud rongkäigul ja miitingul 2000 EVKL-i liiget, lisaks tuhandeid pealtvaatjaid. See andis EVKL-i juhatusele ka maakondlike päevade algatamiseks innnustust. JärgnevatelJärgnevate nädalate kestel aset leidnud vabadussõjalaste päevadel [[Narva]]s, [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as, [[Rõuge]]s, [[Kuressaare]]s, [[Haapsalu]]s, [[Türi]]l tulid EVKL-i liikmed välja täisvormis ja nimelt — musta baretiga, käelindiga khakivärvi pluusides, kollase rihmaga vöötatud kalifeepükstes ja säärsaabastes.
 
Vabadussõjalastel olid avalike ürituste turvamiseks oma korrapidamisüksused, mis sel ajal oli teistegi ühiskondlike organisatsioonide puhul levinud tavaks (näiteks sotsialistlike ühenduste võimlemis- ja löögirühmad).