Vabadussõjalased nõudsid märtsis 1931 EVKL-i II kongressil Eesti Vabariigi [[Põhiseadus]]e muutmist, taotledes laialdaste volitustega riigipea institutsiooni kehtestamist, parlamendi koosseisu vähendamist (50 liikmega [[riigikogu]]) ja selle moodustamist isikuvalimiste kaudu.
Kui märtsis 1932 otsustas [[riigikogu]] panna [[rahvahääletus]]ele omapoolse põhiseaduse muutmise kavandi, siis algatasid vabadussõjalased selle vastukihutustöövastu kihutustööd, kuna nende hinnangul jättisoleks see parlamendile endiselt liiga suure võimu jätnud ja oleks takistanud riigi tulemuslikku valitsemistriigivalitsemist. Vabadussõjalaste ja sotsialistide vastutöö tõttu kukkuski põhiseaduse muutmise plaan rahvahääletusel augustis 1932 läbi, poolt oli veidi alla poole hääletanuist (49,2%) hääletanutest.
Novembris 1932 esitas EVKL seaduseelnõu põhiseaduse muutmiseks järgmistes punktides: vähendada riigikogu liikmeskonda poole võrra (50-ni), seada sisse suurte volitustega presidendi ametikoht, asendada proportsionaalsed valimised isikuvalimistega. Kuigi riigikogu moodustas põhiseaduse väljatöötamiseks komisjoni, ei võtnud seekomisjon EVKL-i pakutud eelnõud aluseks.
Kui järgmiseJärgmise, 1933. aasta juunis prooviti rahvahääletusel läbi suruda [[Põllumeestekogu]] ja [[Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] eestvõttel proovititoetatud põhiseaduse uus projekt rahvahääletusel vastu võttaprojekti, siismis kukkus see läbi veel suurema vastuhäälte osakaaluga (67,3%) kui mullumullune. Ka seesiin oli kaasa toimusaidanud niihästinii vasakpoolsete jõudude kui ka vabadussõjalaste mõjulmõju, kelle pakutud eelnõu oli järjekordselt tagasi lükatud.
Kaitseseisukorra kehtimise ajal 14.-16. oktoobril 1933 toimunud kõrgendatud kvoorumit nõudval rahvahääletusel kiietikiideti 416 878 poolt- (72,7%) ja 156 894 vastuhäälega lõpuks heaks ikkagi EVKL-i esitatud põhiseaduse muutmise kavand. See võeti vastu tänu koostööle [[Põllumeestekogu]]ga ja teisalt [[Ühinenud Põllumehed|Ühinenud Põllumeeste]] toetuseltoetuse tulemusel. Heakskiidetud põhiseaduse kohaselt pidi Eesti Vabariik saama presidentaalseks riigiks, kus riigikogulparlamendil on vaid nõuandev roll.