VabadussõjalasteVabadussõdalaste ühenduseühendused sulges [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]], kes kehtestas [[11. august]]il 1933 kaitseseisukorra ja sulges teiste sõjaväelise kallakuga organisatsioonide seas ka Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu koos osakondadega; teised samal ajal laiali saadetud ühendused olid: [[Eesti Noorsotsialistlik Liit]], [[Eesti Sotsialistlik Partei|Eesti Sotsialistliku Partei]] võimlemisrühmad, [[Põhjakotkaste Leegion]], [[Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus]] ja [[Demokraatlik Liinisõdurite Ühendus]].
Eesti Vabariigi valitsus oli kõigepealtjuba [[2. juuni]]l 1933 kuulutanud välja 5-kuulise kaitseseisukorra Tartu linnas ja maakonnas. Selle alusel sulges kohtu- ja siseminister [[3. juuni]]l Tartumaa vabadussõjalaste organisatsioonid, kes olid [[1. juuni]]l [[Vanemuise teater|Vanemuise]] saalis mürgeldamisega segama hakanud Jaan Tõnissoni esinemist, kui viimane oli kuulajaid üles kutsunud hääletama põhiseaduse muutmise eelnõu poolt.
Kaitseseisukorra kehtimise ajal oktoobris 1933 toimunud rahvahääletusel kiideti suure häälteenamusega heaks EVKL-i esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu. Kui Tõnissoni valitsus seejärel lahkus ja tema kehtestatud kaitseseisukord tühistati, jätkas EVKL tegevust reorganiseerununa [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liiduks]]. ▼
▲Kaitseseisukorra kehtimise ajal oktoobris 1933 toimunud rahvahääletusel kiideti suure häälteenamusega heaks EVKL-i esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu. Kui Tõnissoni valitsus seejärel lahkus ja tema valitsuse kehtestatud kaitseseisukord tühistati, jätkastaastas EVKL tegevustvabadussõjalaste reorganiseerununaorganisatsioonilise tegevuse reorganiseerudes [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liiduks]].