Eesti Vabadussõjalaste Liit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Selle organisatsiooni eelkäijaks oli [[1929]]. aastal loodud vabadussõdalaste kohalikke ühendusi koondav [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit]] (EVKL). Keskliidu juhtideks olid [[erukindral]] [[Andres Larka]] ja [[Artur Sirk]]. Aastal 1932 laiendati EVKL-i liikmeskonda nii, et liikmeks said astuda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. Järgmisel aasta augustis sulges valitsus kaitseseisukorra meetmete raames EVKL-i, mis reorganiseeriti pärast kaitseseisukorra tühistamist Eesti Vabadussõjalaste Liiduks.
Vabadussõjalased esitasid [[7. detsember|7. detsembril]] [[1933]] riigikogule marksismivastast võitlust kästileva seaduse eelnõu, mis nägi ette sotsialistliku partei keelustamist. Riigikogu ei võtnud eelnõu vastu.
Tallinnas toimus [[17. detsember|17. detsembril]] [[1933]] EVL-i kongress. Sellel osales 1019 delegaati. Kongress valis EVL-ile 13-liikmelise keskjuhatuse ja võttis vastu EVL-i programmi.
== EVL-i keskjuhatus ==
Eesti Vabadussõjalaste Liidu ainsal kongressil detsembris valitud keskjuhatuse liikmed:
[[Andres Larka]],
[[Artur Sirk]],
[[Aleksander Seiman]],
[[Theodor Rõuk]],
[[Eduard Kubbo]],
[[Oskar Luiga]],
[[Karl Podrätsik]],
[[Johannes Holland]],
[[August Klasmann]],
[[Paul Telg]],
[[August Kook]],
[[Karl-Arnold Jalakas]],
[[Leonhard Laast-Laas]].
[[Pilt:Voitlus 18 marts 1933.jpg|thumb|300px|Eesti Vabadussõjalaste Liidu ajaleht "Võitlus". 18. märts 1933.]]
| |||