Öeldistäide: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
'''Öeldistäide''' ehk '''predikatiiv''' on [[verb|verbi]] ''olema'' [[laiend]], mis näitab, kes, mis või missugune on [[alus|alusega]] tähistatu. Öeldistäiteks on:
* [[omadussõna]] ([[omadussõnafraas]]) nimetavas käändes: ''Mari on '''rõõmus'''''.
* [[nimisõna]] ([[nimisõnafraas]]) nimetavas või osastavas käändes: ''Mari on '''õpetaja'''''.
 
==OmadusEesti keel: omadus- ja nimisõnaline öeldistäide==
 
Öeldistäitena võivad esineda järgmiste [[sõnaliik|sõnaliikide]] sõnad:
==Omadus- ja nimisõnaline öeldistäide==
 
Öeldistäiteks võib olla ka mõne muu [[sõnaliik|sõnaliigi]] sõna (või vastav [[fraas]]), kui see esineb [[omadussõna]] või [[nimisõna]] tähenduses.
 
Omadussõnaline öeldistäide, (missugune?)mis võibvastab ollaküsimusele missugune?:
 
Omadussõnaline öeldistäide (missugune?) võib olla:
* [[omadussõna]]: ''Jüri silm oli '''sinine'''.''
* [[oleviku kesksõna]]: ''Kunstniku käed olid '''määrdunud'''.''
* omadussõnaline [[asesõna]]: '''''Sellised''' nad siis ongi.''
* [[järgarvsõna]] (fraas): ''Marju oli täna '''viies''', eile '''kolmas''', aga homme on ta juba '''esimene'''.''
* ''da''-infinitiiv: ''Lugu pole '''laita'''.''
* [[nimisõna]] kaasaütlevas ~ ilmaütlevas käändes: ''Mari oli '''kollase kleidiga'''.''
20. rida ⟶ 17. rida:
 
 
Nimisõnaline öeldistäide, mis vastab küsimustele (kes? /mis?) võib olla:
* [[nimisõna]]: ''Margus on '''kaval poiss'''.''
* [[asesõna]]: '''''Mis''' seal on?''
31. rida ⟶ 28. rida:
Osastavas käändes (ainult nimisõnaline) öeldistäide on '''osaöeldistäide''' ehk '''partsiaalpredikatiiv''': ''Kas ta on petis? – Jah, ta on '''seda'''. Peeter ja Malle on '''andekamaid töölisi meie firmas'''.''
 
 
==Jagunemine siusliselt ja vormiliselt==
 
Vormiliselt on öeldistäide omaette [[lauseliige]], sisuliselt aga öeldise osa. See tähendab, et öeldistäite saab asendada [[tegusõna|tegusõnaga]]: ''Jüri '''on kurb'''. – Jüri kurvastab.''
 
Sisuliselt võib öeldistäide olla:
83. rida ⟶ 76. rida:
== Öeldistäide ei ole ==
 
[[Omadussõna|omadussõnad]] sellistes [[lause|lausetes]] nagu: ''Lilli on '''siniseid ja kollaseid'''.'' - ''On '''siniseid ja kollaseid''' lilli.'' Neid'''Sinised ja kollased''' on võibmõlemas pidadalauses [[täiend|täienditeks]].
 
Näitelause on eesti lause põhitüübilt '''olemasolu'''- ehk '''[[eksistentsiaallause]]'''. [[Grammatiline subjekt]] ehk alus ei lange kokku teemaga ja ei paikne seetõttu lause alguses. Tüüpilise olemasolulause puhul on lausealguliseks teemaks tavaliselt aega või kohta väljendav [[määrus]]. Grammatiline subjekt(''Lilli''), ühtlasi ka tegevussubjekt, paikneb lause lõpusalguses.
 
== Vaata ka ==