Redaktsioon: 27. mai 2009, kell 19:34 redigeeri Jaan513 (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Administraatorid 10 382 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. mai 2009, kell 13:31 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: \| [[Pilt:ICE3 Gaimersheim.jpg\|thumb~~\|none~~\|Elektrirong Saksamaal]]▼ ~~{{ToimetaAeg\|kuu=mai\|aasta=2009}}~~ \| [[Pilt:Tallin-train.jpg\|thumb~~\|none~~\|Tallinna–Keila elektrirong]]▼ ~~{\| align="right"~~ ▲\| [[Pilt:ICE3 Gaimersheim.jpg\|thumb\|none\|Elektrirong Saksamaal]] \|- ▲\| [[Pilt:Tallin-train.jpg\|thumb\|none\|Tallinna–Keila elektrirong]] \|} '''Elektrirong''' on [[elekter\|elektri]] jõul sõitev [[rong]]. [[Elektriraudtee]] kohal on [[kaabel\|kaablid]], kust elektrirongid [[vooluvõttur]]ite abil [[elektrivool]]u võtavad. Mõnes riigis saavad rongid elektrienergiat ka kolmandast rööpast. Elektrironge hakati kasutama [[19. sajand]]i lõpul. Augustis [[1883]] avati elektriraudtee [[Brighton]]is. [[Saksamaa]] esimesed elektriraudteed avati [[1895]] liinil [[Meckenbeuren]]–[[Tettnang]], [[1900]] [[Mansfeld]]i kandis ja [[1903]] [[Hamburg]]i kandis. [[Eesti]]s ([[Tallinn]]as ja [[Harju maakond\|Harjumaal]]) korraldab [[reisijatevedu]] elektrirongidega [[Elektriraudtee AS]].▼ [[Nõukogude Liit\|NSV Liidus]] olid kaks esimest elektriraudteed [[Bakuu]]–[[Surahhanõ]] ([[1926]], pinge 1200 V) ja [[Moskva]]–[[Mõtištši]] ([[1929]], pinge 1500 V). [[1950. aastad\|1950-ndatel]] mindi NSV Liidus üle pingele 3000 V, kuid kümnendi lõpus hakati paralleelselt tootma juba selliseid ronge, mille tööpinge on 25 kV. Elektrirongi koguvõimsus on 700–1000 kW. Tänapäeva elektrongid suudavad arendada kiirust üle 200 km/h. == Elektriraudtee Eestis == ▲[[Eesti]]s ([[Tallinn]]as ja [[Harju maakond\|Harjumaal]]) korraldab ~~[[reisijatevedu]] elektrirongidega~~elektrirongiliiklust [[Elektriraudtee AS]]. Eesti esimene, 11,2 km pikkune regulaarne elektrirongiliin avati [[1. oktoober\|1. oktoobril]] [[1924]] Tallinna ja Pääsküla vahel. [[1941]] lõpetati elektrirongiliiklus. Kogu veerem viidi [[Perm]]i, mis sel ajal kandis nime [[Molotov]]. [[1942]]–[[1944]] demonteeriti elektriraudtee kontaktvõrk. [[1946]] elektriraudtee taastati. Liiklus algas [[18. august]]il. Kasutati sõjasaagiks saadud [[Berliin]]i elektrironge, mille jaoks ehitati kõrged ooteplatvormid. Elektriraudtee pikendati [[1958]] Pääskülast [[Klooga]]ni, [[1960]] [[Kloogarand]]a, [[1961]] [[Paldiski]]sse, [[1965]] [[Vasalemma]] ja [[1978]] [[Aegviidu]]ni. == Välislingid == [http://www.elektriraudtee.ee/?124 Eesti elektriraudtee ajalugu] == Vaata ka ==

Elektrirong: erinevus redaktsioonide vahel