Malbork: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
21. rida:
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Malbork location map.png|200px|Malborki asendikaart]]
}}
'''Malbork''' ([[saksa keel]]es ''Marienburg'') on [[linn]] [[Poola]] põhjaosas [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nogati|Nogati jõe]] ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus. Linnas elab 2001. aasta seisuga 41 tuhat inimest. Linn on tekkinud Malborki linnuse ümber.▼
== Malborki linnus ==▼
▲'''Malbork''' ([[saksa keel]]es ''Marienburg'') on [[linn]] [[Poola]] põhjaosas [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nogati|Nogati jõe]] ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast.
[[Ristirüütlid|Ristirüütlite]] [[linnus]] asub Nogati jõe paremal kaldal. Selle rajamine algas [[1274]]. Hiigelehitise rajamiseks kasutati üle miljoni tellise ning ehitustööd kestsid umbes 230 aastat.
Malbork oli aastast [[1309]] [[Saksa ordu]] keskus ([[ordumeister|ordumeistri]] residents), kus asus võimas linnus (rajamine algas [[1274]]. aastal). Selle linnuse, mida originaalis, [[saksa keel]]es nimetati [[Maarja]] järgi '''Marienburg'''iks, ümber kerkiski tänapäevane linn.▼
Jõgi ja madal kallas lubasid lossi sõita isegi merelaevadel.▼
Malbork oli [[hansalinn]]. Ta kontrollis liiklust ja eriti [[merevaik|merevaigu]]kaubandust kogu jõel ning kogus [[tollimaks]]e. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi. Linnus pidas suurmeistri [[Heinrich von Plauen vanem]]a juhtimisel edukalt vastu [[Jogaila]] vägede piiramisele pärast [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]].▼
Linnust nimetati originaalis, [[saksa keel]]es [[Maarja]] järgi '''Marienburg'''iks, millest tuli poolapärane nimi '''Malborg''' või '''Malbork'''.
[[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastase sõja]] ajal müüsid [[Böömi]] kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Kazimierz IV]]-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. [[6. juuni]]l [[1457]] sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna. Orduväed said seepeale üle kogu [[Preisimaa]] hulgaliselt abi. [[28. september|28. septembril]] 1457, kui kuningas oli lahkunud, võtsid orduväed Malborki üllatusrünnakuga tagasi. Kogu poola garnison peale selle ülema hukati. [[Linnapea]] [[Bartholomäus Blume]] juhtimisel pidas linn kolm aastat poolakate rünnakutele vastu. [[5. juuli]]l [[1460]] Malbork vallutati. Blume poodi [[reetur]]ina, sest ta oli 1457. aastal Poola kuningale truudust vandunud.▼
Praegu on Malborki linnus suurim [[tellis]]kivist ehitatud linnus ja suurim [[gootika|gooti]] stiilis linns maailmas. Alumise lossi müürid piiravad 21 hektari suuruse ala.▼
Kuni [[Poola jagamised|Esimese Poola jagamiseni]] [[1772]] oli Malbork Poola kuningate üks [[residents]]idest.▼
Malbork koosneb õigupoolest kolmest üksteise sisse ehitatud kindlusest. Ülemist, keskmist ja alumist lossi eraldavad tornid ja kuivad vallikraavid. Lossi kaitses omal ajal kolm tuhat relvavenda.▼
[[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] ajal tehti loss sisuliselt maatasa, pärast sõda taastati. Ainult peakatedraal, mis oli täielikult taastatud just enne sõda ja sõjas uuesti purustati, jäeti varemeisse.
▲== Malborki linnus ==
▲[[Ristirüütlid|Ristirüütlite]] [[linnus]] asub Nogati jõe paremal kaldal. Hiigelehitise rajamiseks kasutati üle miljoni tellise ning ehitustööd kestsid umbes 230 aastat. See on [[Euroopa]] suurim [[gootika|gooti]] stiilis [[loss]]. Alumise lossi müürid piiravad 21 hektari suuruse ala.
== Malborki linn ==
▲Jõgi ja madal kallas lubasid lossi sõita isegi merelaevadel.
▲Malbork oli aastast [[1309]] [[Saksa ordu]] keskus ([[ordumeister|ordumeistri]] residents
▲Praegu on Malborki linnus suurim [[tellis]]kivist ehitatud linnus maailmas.
▲Malbork oli [[hansalinn]]. Ta kontrollis liiklust ja eriti [[merevaik|merevaigu]]kaubandust kogu jõel ning kogus [[tollimaks]]e. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi. Linnus pidas suurmeistri [[Heinrich von Plauen vanem]]a juhtimisel edukalt vastu [[Jogaila]] vägede piiramisele pärast [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]].
▲Malbork koosneb õigupoolest kolmest üksteise sisse ehitatud kindlusest. Ülemist, keskmist ja alumist lossi eraldavad tornid ja kuivad vallikraavid. Lossi kaitses omal ajal kolm tuhat relvavenda.
▲[[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastase sõja]] ajal müüsid [[Böömi]] kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Kazimierz IV]]-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. [[6. juuni]]l [[1457]] sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna. Orduväed said seepeale üle kogu [[Preisimaa]] hulgaliselt abi. [[28. september|28. septembril]] 1457, kui kuningas oli lahkunud, võtsid orduväed Malborki üllatusrünnakuga tagasi. Kogu poola garnison peale selle ülema hukati. [[Linnapea]] [[Bartholomäus Blume]] juhtimisel pidas linn kolm aastat poolakate rünnakutele vastu. [[5. juuli]]l [[1460]] Malbork vallutati. Blume poodi [[reetur]]ina, sest ta oli 1457. aastal Poola kuningale truudust vandunud. [[Teine Thorni rahu|Teise Thorni rahuga]] [[1466]] läks Malbork Poola koosseisu.
▲Kuni [[Poola jagamised|Esimese Poola jagamiseni]] [[1772]] oli Malbork Poola kuningate üks [[residents]]idest.
[[Pilt:Malbork kosciol pw sw jana.jpg|thumb|Gooti stiilis Jaani kirik (''kościół pw. Św. Jana'') Malborkis]]▼
[[Pilt:Malbork zamek zblizenie.jpg|thumb|Malborki ordulinnus]]▼
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõja]] järel korraldati piirkonnas rahvahääletus, kas Malbork peaks minema [[Saksamaa]]le kuuluva [[Preisimaa]] või [[Poola]] alluvusse. Saksamaa poolt anti 9641 häält, Poola poolt 165 häält. Seega anti Malbork Preisimaale.
Teise Maailmasõja lõpupoole kuulutas Saksamaa väejuhatus Malborki kindluseks ja tsiviilelanikud evakueeriti (4 tuhat inimest jäeti). Lahingud lõppesid [[9. märts]]il [[1945]]. Juunis 1945 anti piirkond üle Poola võimudele. Selgus, et vahepeal on kogu tsiviilelanikkond piirkonnast lihtsalt kadunud. [[1996]] leiti piirkonnast massihaud 178 surnuga, [[2005]] teine massihaud 123 isurnuga ja oktoobris [[2008]] kolmas massihaud 2505 surnuga. Haudades oli mehi, naisi ja lapsi, nad olid kõik alasti ja umbes kümnendikku neist oli tulistatud pähe. Poola [[Rahvusliku mälu komisjon]] uurib selle massimõrva üksikasju.
Malbork taasasustati poolakatega, kellest paljud olid Ida-Poolast nõukogude võimude poolt välja aetud. Juba 1946. aastal oli linnas 10 017 elanikku, 2005. aastal 40 135.
[[1975]]–[[1998]] asus Malbork [[Elblągi vojevoodkond|Elblągi vojevoodkonnas]], pärast seda [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]].
▲[[1997]]. aastal kanti Malborki linnus [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
Malborki sõpruslinnad on [[Margny-lès-Compiègne]] ([[Prantsusmaa]]), [[Monheim am Rhein]] ([[Saksamaa]]), [[Nordhom]] (Saksamaa), [[Sölvesborg]] ([[Rootsi]]) ja [[Trakai]] ([[Leedu]]).
▲Pilt:Malbork kosciol pw sw jana.jpg|Gooti stiilis Jaani kirik (''kościół pw. Św. Jana'') Malborkis
▲Pilt:Malbork zamek zblizenie.jpg|Malborki ordulinnus
== Välislingid ==
| |||