Redaktsioon: 4. mai 2009, kell 21:56 redigeeri Almabot (arutelu \| kaastöö) Robotid 3543 muudatust P robot lisas: no:Johan Skytte ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. mai 2009, kell 22:20 redigeeri eemalda Jaanusele (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 8619 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~Vabahärra~~ '''Johan Skytte ~~af Duderhof~~''', Duderhofi vabahärra (ka '''Johan Bengtsson Schroderus Schytte''') ([[mai]] [[1577]] [[Nyköping]] – [[25. märts]] [[1645]] [[Söderåkra]]) oli [[Rootsi]] ühiskonna- ja riigitegelane. Sündis Bengt Nilsson Skräddare ja Anna Andersdotter pojana, õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis. ~~Sai~~Ta oli [[~~1617~~Uppland]]~~. aastal~~is [[~~riiginõunik~~Grönsö loss\|Grönsö]]~~uks,~~ ~~oli aastatel~~ja [[~~1622~~Småland]]-is [[~~1645~~Strömsrumi loss\|Strömsrumi]] härra,<ref>Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, 1840, [~~[Uppsala~~http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA144,M1 ~~Ülikool~~lk.144]]i</ref> ~~kantsler,~~ning Duderhofi vabahärra ([[1624]]).<ref> {{netiviide \| Autor=\| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 65\| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA65,M1}}</ref>, [[1629]]-[[1634]] [[Liivimaa\|Liivi]]-, [[Ingeri]]-, [[Karjala]] kindralkuberner, [[1632]]. aastast [[Tartu Ülikool]]i esimene kantsler, aastast [[1634]] [[Göta õuekohus\|Göta õuekohtu]] president, saadik [[Brömsebro rahu]] sõlmimisel [[1645]]. Johan Skytte sai [[1617]]. aastal [[riiginõunik]]uks, oli aastatel [[1622]]–[[1645]] [[Uppsala Ülikool]]i kantsler, tegutses [[Põhja-Soome]] [[laaman]]ina, [[1629]]–[[1634]] [[Liivimaa\|Liivi]]–, [[Ingeri]]– ja [[Karjala]] kindralkuberner, [[1632]]. aastast [[Tartu Ülikool]]i esimene kantsler, [[1634]]. aastast [[Göta õuekohus\|Göta õuekohtu]] esimene president, saadik [[Brömsebro rahu]] sõlmimisel [[1645]]. Skytte oli kuningas [[Gustav II Adolf]]i isiklik õpetaja ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Skyttet peetaksegi Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks, kes pidas selle avamisel ka kõne, kus avaldas lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad ehk [[eestlased]] ja [[lätlased]]. ▼ ▲Skytte oli ka kuningas [[Gustav II Adolf]]i isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Skyttet peetaksegi Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks, kes pidas selle avamisel ka kõne, kus avaldas lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad ehk [[eestlased]] ja [[lätlased]]. Johan Skytte oli [[Bengt Skytte]] ja [[Jakob Skytte]] isa.▼ ▲~~Johan Skytte~~Ta oli [[Bengt Skytte]] ja [[Jakob Skytte]] isa. Tartu Ülikooli 375. aastapäeval [[2007]] avati Tartus Riigikohtu hoone ees [[Johan Skytte monument]]. 21. rida ⟶ 23. rida: [http://www.nose.dk/Norge/schytte.html#75 Sugupuu ja lühibiograafia] (taani keeles) [http://runeberg.org/display.pl?mode=facsimile&work=nfan&page=0688 Elulugu (1890), lk. 1364-1365] [[Nordisk familjebok]] ([[rootsi keel]]es) *[http://www.adelsvapen.com/genealogi/Skytte_af_Duderhof_nr_8 adelsvapen.com: Skytte af Duderhof nr 8] {{algus}}

Johan Skytte: erinevus redaktsioonide vahel