Sidend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merlip (arutelu | kaastöö)
K.V. (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Sidend''' on [[lause]] ühe- või mitmesõnaline element, mis vormistab moodustajate [[grammatiline seos|grammatilise seose]].
Moodustajate seostamist sidendi abil nimetatakse '''sidenduseks'''.
 
== Eesti keel ==
* '''Tüüpiline sidend''':
 
** on [[sidesõna]] (''ja, ehk, nagu, et, sest'' jne)
=== Tüüpiline sidend ===
 
* '''Tüüpiline sidend''':
** on [[sidesõna]] (''ja, ehk, nagu, et, sest'' jne)
** ei kuulu kummagi moodustaja lauseliikmestruktuuri,
** näitab seost, mitte ei tähista referente,
** seostab moodustajaid ilma nende grammatilist vormi mõjustamata,
** paigutub moodustajapiirile (rindliikmete vahele või alistuva moodustaja algusse).
** Nt Mari '''ja''' Jüri jalutasid pargis. Liina on rõõmus, '''sest''' tal on palju häid sõpru.
 
=== Vähemtüüpiline sidend ===
 
* '''Vähemtüüpiline sidend''' on:
** [[partikkel]] (''kas, küll, ei''),
** [[alistussidesõna]] (''nii et, siis kui, nii nagu''),
** siduv ase- või [[määrsõna]] (''kes, mis, milline, kus, mistõttu''),
** erinevalt sidesõnadest täidavad viimased, lisaks moodustajate omavahel sidumisele, ka alistuva lause liikme funktsiooni.
** Nt Ütle, '''kas''' ma näen tõesti õigesti. ''Siis''Siis kui''' oma rumalust taipate, mõistetakse teid õigeks.
 
=== Sidendi liigid ===
Moodustajate seostamist sidendi abil nimetatakse '''sidenduseks'''.
 
==== Sidendi liigidRinnastussidend ====
 
'''Rinnastussidend''' (''ja, ning, ehk'' jne) vormistab nii [[lause]]te kui ka [[nominaalfraas]]ide seost.
=== Rinnastussidend ===
Nt Aias kasvavad roosid '''ja''' tulbid.
 
* '''Rinnastussidenditena''' toimivad järgmised sõnad ja väljendid:
'''Rinnastussidend''' (''ja, ning, ehk'' jne) vormistab nii [[lause]]te kui ka [[nominaalfraas]]ide seost.
** sidesõnad (aga, ega, ehk, ent, ja, kuid, ning, vaid, või),
Nt Aias kasvavad roosid ''ja'' tulbid.
** partiklid '''küll''' ja '''ei'''.
 
 
==== Alistussidend ====
 
'''Alistussidend''' vormistab peamiselt pea- ja kõrvallausete seost.
 
* '''Alistussidenditena''' toimivad järgmised sõnad ja väljendid:
** alistavad [[sidesõna]]d (''et, kui, nagu, justkui, otsekui, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni'');
** korrelaatsidendid (koosnevad sidesõnast ja asendussõnast või -[[fraas]]ist);
** [[küsipartikkel|küsipartiklid]] (''kas'', ja ''ega'');
** küsivad-siduvad asendussõnad (''kes, mis, milline, kumb'');
** [[proadverb]]id (''kus, millal, miks, milleks, mistarvis, mismoodi, kuidas'');
** küsiühendid (''mis värvi, kui pikk, kui kaua, mis põhjusel, mis kell'' jne).
** Nt Räägi, '''kui kaua''' sa täna koju tulid. Ta ei tea, '''miks''' ta selle raamatu koju unustas.
 
== Vaata lisaks ==
 
Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. 1993.
 
 
[[Kategooria:Keeleteadus]]