Aa mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
lisa |
||
1. rida:
'''Aa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Haakhof'') on [[mõis]] [[Aa]] külas [[Ida-Virumaa]]l, ajaloolise [[Virumaa]] [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] territooriumil.
==Ajalugu==
Mõis rajati arvatavasti [[15. sajand]]il, ajavahemikul
[[1630]]. aasta suvel kinnistas kuningas [[Gustav II Adolf]] valduse [[Tallinn]]a [[bürgermeister]] [[Georg von Wangersheim]]ile.
Algul elasid mõisaomanikud tagasihoidlikus palkmajas. Aastatel [[1696]]–[[1698]] ehitati [[Tallinn]]a ehitusmeistri [[Peter Jonas]]e juhtimisel kiviloss, mis [[palladionism|palladionistlikult]] põhiplaanilt sarnanes umbes samal ajal ehitatud [[Palmse mõis]]ahoonega ja paarkümmend aastat vanema [[Maardu mõis]]aga. Tegemist on ühega vähestest säilinud [[Rootsi aeg|rootsiaegsetest]] mõisatest [[Eesti]]s. Sellest ajast on säilinud kahekorruseline keskosa. Nagu Palmse mõisalgi, olid hoonel tiibosad, mis fassaadil eendusid ja tagaküljel taandusid. See oli üks esimesi [[loss]]ilikult kujundatud [[mõisasüda]]meid [[Eesti]]s.
Arvatavasti samal ajal rajati [[iluaed]] hoone tagant laskuvatele
[[Põhjasõda|Põhjasõjas]] mõisahoone rüüstati, nii et järele jäid ainult müürid.
[[Kindralleitnant]] [[Axel von Wangersheim]], kes oli vahepeal [[Riia]] [[komandant]], sai [[1720. aastad|1720. aastatel]] mõisa enam-vähem endisesse korda. Umbes [[1723]] seati peahoonesse üles väga ilusad [[koobalt]]iga kirjatud [[kahhelahi|kahhelahjud]], millest üks on praegu [[Kadriorg|Kadriorus]] endises "[[Lustihoone]]s". [[tislermeister|Tislermeistritena]] töötasid mõisas näiteks [[Tobias Schamer]] ja J. G. Borchardt ning [[1753]] [[Johann Ulrich Rumber]] [[Saksamaa]]lt.
[[18. sajand]]i lõpul jäi vana [[härrastemaja]] kitsaks. Seda laiendati meister [[Christian Gottlieb Walther]]i juhtimisel
[[1782]] oli mõisas 66 teenijat. Mõisale kuulus väike sadam. Mii mõnelgi vaiksel suveõhtul sõudis seltskond merele paberlaternate ja tammepärgadega ehitud paatides.
Aastatel [[1787]]–[[1841]] kuulus mõis von [[Nasackin]]itele.
[[19. sajand]]ist pärinevad [[moonakas|moonakate]] majad, kus praegu on hooldekodule kuuluvad korterid, ning härrastemaja puitpitsilised [[veranda]]d.▼
▲[[19. sajand]]ist pärinevad [[moonakas|moonakate]] majad, kus praegu on hooldekodule kuuluvad korterid, ning (sajandi teisest poolest) härrastemaja
Viimased kümnendid enne natsionaliseerimist kuulus mõis Grünewaldtidele. Viimane omanik oli kirjanik ja [[vene kirjandus|vene klassikalise kirjandus]]e [[saksa keel]]de tõlkija [[Otto von Grünewaldt]].▼
▲Viimased kümnendid enne [[mõisate natsionaliseerimine|natsionaliseerimist]] (alates [[1889]]. aastast) kuulus mõis
[[1919]] mõis natsionaliseeriti. Mõni aasta hiljem jagati mõisa maad [[asundustalu]]deks.
Alates [[1924]]. aastast tegutseb mõisahoones [[hoolekandeasutus]]. Esimesed hoolealused toodi sisse juba detsembris [[1923]], ametlik avapidu toimus jaanuaris [[1924]].
Aa mõisaansambel on [[1979]]. aastast [[arhitektuurimälestis]]ena [[riiklik kaitse|riikliku kaitse]] all.
31. rida ⟶ 34. rida:
Restaureerimist alustati [[1987]]–[[1988]] pargi lääneservas paiknevast [[18. sajand]]i lõpust pärinevast paviljonist, mis oli kõige viletsamas seisundis: krohv oli varisenud ja võlvid tillkusid. Töö valmis suvel [[1988]] (restaureerimise projekti autor Ü. Saar, sisekujundaja K. Roosi). Hoone võeti kasutusele [[kabel]]ina.
==Mõisaansambel==
'''Kirjandus:'''▼
Peahoone on [[barokk]]stiilis kivihoone, mille keskosa on kahekorruseline ja tiibosad on ühekorruselised.
Hoonest ida pool asus [[tall]], lääne pool varaklassitsistlik [[kuppelkatus]ega kaheksanurkne [[kabel]]. Edela pool asus suur [[karjaõu]] paljude hoonetega ümber hoovi. Kaugemal läänes oli [[vesiveski]] ja selle lähedal [[põld|põllul]] [[kuivati]] ja [[rehi]], mis tuleohutuse huvides paigutati mõisakompleksist kaugemale.
==Seisukord==
Peahoone väliskuju on pärit 19. sajandist. Et sees töötab hooldekodu, on maja heas korras. Maalitud [[kahhel|kahlitega]] jalgadel [[ahi]] 18. sajandi algusest on viidud [[Eesti Kunstimuuseum]]i. Vasakule tiivale ehitati [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus suur kolmekorruseline hooldekodu [[juurdeehitus]].
Mitmed kõrvalhooned on säilinud, kuigi osalt ümber ehitatuna. Kabel on 1980. aastate lõpul restaureeritud. Karjaõu ja vesiveski on varemetes.
==Muistend==
[[Ants Hein]]. Aa – mõis mererannal. ''[[Horisont (ajakiri)|Horisont]]'', 1988, nr 9, lk 32-33. ▼
Aa mõis olla vanasti olnud mereröövli loss. Ümberringi olnud männimets ning ümbrust kutsutud Människõrbeks. Mere poolt olnud lahtine vaade merele, maa poolt aga paks männimets. Mereröövlid eksitanud öösiti tuledega laevu ja riisunud varandusi.
[[Meeli Müüripeal]]. Aasse ajamatkale. – ''[[Maakodu]]'', juuni [[2002]], lk 10–14.▼
▲*[[Ants Hein]]. Aa – mõis mererannal. ''[[Horisont (ajakiri)|Horisont]]'', 1988, nr 9, lk 32-33.
'''Välislingid:'''▼
▲*[[Meeli Müüripeal]]. Aasse ajamatkale. – ''[[Maakodu]]'', juuni [[2002]], lk 10–14.
*[http://
*[http://www.mois.ee/viru/aa.shtml Aa mõisa peahoone esikülg, foto; allikas]
|