Vikipeedia

Riigimõis: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Jaanikam (arutelu | kaastöö)
4 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
'''Riigimõis''' ehk '''kroonumõis''' oli riigi omandisse kuulunud [[mõis]]. Riigimõisa valitsesid riigi poolt määratud ametnikud kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine ja riigitulu tagamine või riigi poolt valitud riigirentnikud, kes maksid riigile rendist.
 
Vanimad riigimõisad kujunesid välja endistest ordu, kloostri, piiskoppide ja maahärrade ametimõisatest. Põhiliselt tekkisid riigimõisad Eesti aladel [[16. sajand]]i teisel poolel pärast [[Liivi sõda]].
Põhiliselt tekkisid riigimõisad Eesti aladel [[16. sajand]]i teisel poolel peale [[Liivi sõda]].
 
==Riigimõis Poola-Leedu aladel==
 
[[Poola]]-[[Leedu]] aladel toimus 1583–1625[[1583]]–[[1625]] suurem mõisade ümberjagamine. EritEriti mastaabseltmastaapselt toimus see pealepärasr uue kuninga [[Stefan Bathory]] võimuletulekut. seosesSelleks, soovigaet vallutatud aladel saksa feodaalide mõjuvõimu vähendada, riigistati üle 70% nende maavaldustest. Riigimõisad ehk poola ''folvargid'' jaotati staarostkondadeks, keskusega [[linnus]]tes. Tänapäeva Eesti aladele jäi neid üheksa (Helme, Karksi, Kirumpää, Laiuse, Põltsamaa, Pärnu, Tartu, Vastseliina ja Viljandi). Riigimõisate talupoegade koormised normeeriti.
 
==Riigimõis Rootsi aladel==
[[Rootsi]] aladel liikus suur osa riigimõisaid [[donatsioon]]i protsessi käigus eravaldusse nii [[emamaa]]l, kui [[provintsides]]. Seoses riigitulude vähenemisega alustas Rootsi kuningas [[Karl X Gustav]] vastavalt [[Rootsi Riigipäev|Riigipäev]]a otsusele [[1655]]. aastal, vaatamata mõisnike vastuseisule, [[mõisate reduktsioon]]i ehk neljandikreduktsiooni. Kuid sellest jäi riigikassa täitmiseks väheseks. [[Karl XI]] algatusel otsustas Riigipäev [[1680]]. aastal suure reduktsiooni kasuks, mis Eesti aladel toimus põhiliselt 1685–1688. Mõisate taasriigistamisega suurenes riigimõisate arv Eesti aladel 17. sajandi lõpuks 460ni ja riigitulu mitmekordistus. [[1690]]. aastal nimetati Rootsi Balti valduste majanduslike jaotusi [[Eesti distrikt|Eesti]] ja [[Liivi distrikt]]iks ja kummagi etteotsa määrati majandusasehaldur, kes pidi tagama riigmõisate majandamise oma [[distrikt]]i piires. ▼
 
▲[[Rootsi]] aladel liikus suur osa riigimõisaid [[donatsioon]]i protsessi käigus eravaldusse nii [[emamaa]]l, kui [[provintsidesprovints]]ides. Seoses riigituludeRiigi tulude vähenemisega tõttu alustas Rootsi kuningas [[Karl X Gustav]] vastavalt [[Rootsi Riigipäev|Riigipäev]]a otsusele [[1655]]. aastal, vaatamata mõisnike vastuseisule, [[mõisate reduktsioon]]i ehk neljandikreduktsiooni. Kuid sellest jäi riigikassa täitmiseks väheseks. [[Karl XI]] algatusel otsustas Riigipäev [[1680]]. aastal suure reduktsiooni kasuks, mis Eesti aladel toimus põhiliselt 1685–1688[[1685]]–[[1688]]. Mõisate taasriigistamisega suurenes riigimõisate arv Eesti aladel [[17. sajandisajand]]i lõpuks 460ni460-ni ja riigitulu mitmekordistus. [[1690]]. aastal nimetatijagas Rootsi Balti valduste majanduslike jaotusivaldused [[Eesti distrikt|Eesti]] ja [[Liivi distrikt]]iks janing kummagi etteotsa määrati majandusasehaldur, kes pidi tagama riigmõisate majandamise oma [[distrikt]]i piires.
Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate [[talupoeg]]ade koormised. [[1681]]. aastal Liivimaa ja [[1687]]. aastal Eestimaa riigimõisates kaotati kroonutalupoegade [[pärisorjus]] eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis [[sunnismaisus]] ja seotus mõisaga. Riigimõisa rentniku ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal 1691. ja Eestimaal 1696. aastal. Reglementide alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale, kuni kuningani välja. ▼
 
▲Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate [[talupoeg]]ade koormised. [[1681]]. aastalkaotati Liivimaa ja [[1687]]. aastal Eestimaa riigimõisates kaotati kroonutalupoegade [[pärisorjus]] eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis [[sunnismaisus]] ja seotus mõisaga. Riigimõisa rentniku ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal [[1691.]] ja Eestimaal [[1696. aastal]]. Reglementide alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale, kuni kuningani välja.
Riigimõisate talupoegade õigused, Rootsi aladel, tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas.▼
 
▲Riigimõisate talupoegade õigused, Rootsi aladel, tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas.
 
Rüütlimõisatega võrreldes olid riigimõisad tavaliselt tagasihoidlikumalt välja ehitatud.
 
==Riigimõis Vene aladel==
Vene riigis alustati teenistusmõisaid ehk riigimõisaid eristama pärusmõisate kõrval 15. sajandil. Teenusmõisate eristamine teiste riigile (tsaarile) kuuluvate mõisate suhtes kestis Venemaal 18. sajndi alguseni. ▼
 
▲Vene riigis alustati teenistusmõisaid ehk riigimõisaid eristama pärusmõisate kõrval [[15. sajandilsajand]]il. Teenusmõisate eristamine teiste riigile (tsaarile) kuuluvate mõisate suhtes kestis Venemaal [[18. sajndisajand]]i alguseni.
Vene võimu ajal 19. sajandil levis üha enam riigimõisate rendileandmine mille tagajärjel jõudis rentike hulka ka eestlasi. ▼
 
▲Vene võimu ajal [[19. sajandilsajand]]il levis üha enam riigimõisate rendileandmine, mille tagajärjel jõudis rentike hulka ka eestlasi.
 
Riigimõisaid kasutatikasutas riigi pooltriik ka vene õigeusu kirikute toetamiseks, andes neid kiriku kasutusse. 1860.–1870ndatel aastatel jagati osade riigimõisate maad ka [[talu]]kohtadeks ja kas renditi välja taludena või müüdi.
1860.–1870ndatel aastatel jagati ka osade riigimõisate maad [[talu]]kotadeks ja renditi välja kas taludena või müüdi.
 
==Riigimõis 20. sajandil==
1919. aasta maareformiga jagati osa riigimõisaid maasaajatele, kuid osa jätkasid riigimõisatena ja allutati [[1922]] aastal [[Põllutööministeerium]]i [[Riigimõisate Valitsusele]]. 1938. aastal oli Eestis 57 riigimõisa.▼
 
▲[[1919]]. aasta maareformiga jagati osa riigimõisaid maasaajatele, kuid osa jätkasid riigimõisatena ja allutati [[1922]] aastal [[Põllutööministeerium]]i [[Riigimõisate ValitsuseleValitsus]]ele. [[1938. aastal]] oli Eestis 57 riigimõisa.
1945. aastal kaotas nõukogude võim Eestis riigimõisad senisel kujul ja muutis suurema osa neist riigimajanditeks ehk [[sovhoos]]ideks.▼
 
▲[[1945. aastal]] kaotas nõukogude võim Eestis riigimõisad senisel kujul ja muutis suurema osa neist riigimajanditeks ehk [[sovhoos]]ideks.
Riigimõis. Riigimõis kuulus riigile, tihtipeale elasid mõisas ametnikud, kes korraldasid mõisa majandamist. Osa riigimõisaid oli küll ka eraisikutele (nii aadlikele kui ka mitteaadlikele) kas lühemaks või pikemaks ajaks välja renditud. Rüütlimõisatega võrreldes olid riigimõisad tavaliselt tagasihoidlikumalt välja ehitatud. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul olid mitmed riigimõisad tükeldatud ka taludeks ning ühtse majapidamisena enam ei toiminudki.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Riigimõis"