Keriloomad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
toim, lisa
2. rida:
|- style="background:#ccccff"
|- style="text-align:center;"
|colspan="2" width=100%| [[Pilt:Polyarthra EPA.jpg|200px|thumb|''[[Polyarthra]]'' sp.]]
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|colspan="2" width=100%| [[Taksonoomia]]
19. rida:
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|}
'''Keriloomad''' ehk '''rotatoorid''' (''Rotifera'' võiehk ''Rotatoria'') on [[kosmopoliidid (ökoloogia)|kosmopoliitne]] alamate [[loomad]]e hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudo[[tsöloompseudotsöloom]]iga loomad. Keriloomade Enamikmorfoloogia keriloomija bioloogia on umbesväga 0,1–0,5 mm pikad ning elavad valdavalt [[magevesi|mageveelistes]] või vähese [[soolsus]]ega veekogudesmitmekesine. KeriloomadMageveekogudes võivadmoodustavad ollanad [[zooplankton|planktilised]],tihti aeglaseltsuure [[substraatprotsentuaalse (ökoloogia)|substraadil]]osa liikuvad või [[sessiilne|sessiilsed]]zooplanktonist.
 
Enamik keriloomi on umbes 0,1–0,5 mm pikad ning elavad valdavalt [[magevesi|mageveelistes]] või vähese [[soolsus]]ega veekogudes.
Keriloomade nimi tuleb sellest, et nende peaotsas asub [[ripsmed (organellid)|ripsmetest]] koosnev keriaparaat, millega nad toiduosakesi suhu toimetavad ja mis neil vajadusel liikuda aitab.
Keriloomad võivad olla [[zooplankton|planktilised]], aeglaselt [[substraat (ökoloogia)|substraadil]] liikuvad või [[sessiilne|sessiilsed]] ehk elavad substraadile kinnitunult.
 
Keriloomade niminimetus tuleb sellest, et nende peaotsas asub [[ripsmed (organellid)|ripsmetest]] koosnev keriaparaat ehk [[mälumik]], millegamille abil nad toiduosakesi suhu toimetavad ja mis neil vajadusel liikuda aitab.
 
Esmakordselt kirjeldas neid [[1696]]. aastal [[John Harris]].
 
== Klassid ==
*[[Vappkerilised]] (''Monogononta'')
*''[[Monogononta]]''
*[[Usskerilised]] (''Bdelloidea'' ehk ''Digononta'')
*''[[Digononta]]''
*[[Vallaspealised]] (''Seisonidae'')
 
== Vaata ka ==