Erinevus lehekülje "Jõeforell" redaktsioonide vahel

Lisatud 206 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P (+interwiki links)
Järvamaa jõgedes toimub hetkel intensiivne kudemine (Järva Keskkonna ameti andmed), tänavu kudemise algus hilines ning kudemine toimub selleks sobivatel kiirevoolulistel, kruusase põhjaga aladel. Juba novembris kogunesid kalad koelmutele. Tänavune roheline ja soe talv lükkas marjaheitmise aega tublisti edasi. Kudemise ajal jõeforell toitub.
 
Allikaliste kudealade veetemperatuur on nelja kraadi ümber. Jõeforelli püük on lubatud alates 1. veebruarist, varasematel aastatel 1. jaanuarist, seega on kaladele soo jätkamiseks kuu aega lisa kuna möödunud aastal püütud marjakalad olid veel enamaltjaolt jaanuaris kudemata.(2)
Jõeforell on väga tähtis harrastuskalamehe aspektist. Eestis püütakse jõeforelli enamasti spinningu, vähemal määral ka lendõngega, mujal riikides on põhiline jõeforelli püügivahend lendõng.
Jõeforelli mari vajab normaalseks arenguks väga hapnikurikast vett. Kui jões voolukiirus langeb, ähvardab pesi mudaga kattumine ja see toob kaasa marja hukkumise. Koelmute vähesuse korral võidakse valmis pesad hilisemate kudejate poolt laiali lõhkuda. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist alles 2…6 kuu pärast, algul toituvad nad kividel olevatest vetikatest. Täiskasvanud jõeforellide toidulaud on kirju. Nad toituvad õhu- ja veeputukatest ja nende vastsetest, kalamarjast, väikestest kaladest, vihmaussidest ning isegi konnadest ja hiirtest.
Jõeforellil on kõrgelt hinnatud liha, kuid ta on ohustatud kudemispaikade hävimise tõttu, mis on tingitud jõgede tõkestamisest tammidega ja metsatöödest jõe kallastel. Looduskaitse alla ei kuulu.(1)
Anonüümne kasutaja