Sõnajärg: erinevus redaktsioonide vahel

Termin "'''sõnajärg'''" on mõnevõrra ebatäpne, sest tegemist ei ole ainult sõnade, vaid ka suuremate üksuste järjekorraga lauses.

Kõnelemine on lineaarne protsess. See tähendab, et sõnad tulevad üksteise järel suust ja jõuavad täpselt samas järjekorras kuulaja meeltesse. SõnajärjelEt onkuulamisel enamikusei keeltesole praktilisikogu funktsioone,informatsioon vähemaltkorraga sedavõrdkättesaadav, etsiis esinebon mingisuguseidselle järjestus eelissõnajärgilauses üsna oluline.

Keeled erinevad selle poolest, kui kindlad nende sõnajärjed on. Et kuulamisel ei ole kogu informatsioon korraga kättesaadav, siis on selle järjestus lauses üsna oluline. Mõnes keeles on moodustajate järjekord lauses suhteliselt range, teistes on aga võimalik moodustajaid lauses vabalt ümber tõsta. Hoolimata sõnajärje vabadusest, on üks sõnajärg teistest sagedasem ja tavalisem. Sellist sõnajärge kutsutakse põhisõnajärjeks. Põhisõnajärje alusel jagunevad maailma keeled kolme suurde rühma: [[SVO]]-keeled, [[SOV]]-keeled ja [[VSO]]-keeled (S tähendab subjekti ehk alust, V öeldisverbi ja O objekti ehk sihitist).
Kui võtta näiteks lause: "Teele küpsetab kooki." moodustatakse see järgmiselt:

Lisaks määratletaksejagatakse keeli veel verbi asukoha järgi, eesti keel on V2-keel, verb on üljuhul teisel kohal lauses.