Krüüsel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kast
Resümee puudub
18. rida:
}}
'''Krüüsel''' (''Cepphus grylle'') on [[pelaagiline lind|pelaagiline]] [[lind]] [[krüüsel (perekond)|krüüsli]] [[perekond (bioloogia)|perekonnas]]t [[alklased|alklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].
 
== Levila ==
 
Krüüsel on levinud [[Vaikne ookean|Vaikse]] ja [[Atlandi ookean]]i ning [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] mandri ja saarte randadel. Eestis pesitseb ta vähe. Ta asustab kaljuseid rannikuid, kus võib pesitseda [[koloonia]]tena või paariti. Areaali lõunaosas on ta paigalind, põhjaosas hulgulind. Ta peab saama vaba vett ning selleks kõlbavad isegi lahvandused ja jääpraod.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd, lk 252-253</ref>
 
Eestis on krüüsel haruldane haudelind ja väikesearvuline läbirändaja ning talvituja<ref name= "Krüüsel" >Jonsson, L. ''"Euroopa linnud''". Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. [[2000]], lk 296-297 </ref>. Kurnas on 2 muna.Ta Saabubsaabub Eestisse mai alguses ja lahkub septembris. Krüüsel on Eestis kaitsealune liik.
 
== Välimus ==
Krüüsli pikkus on 32...38 cm ja tiibade siruulatus 49...58 cm. Vanalind [[hundsulestik|hundsulestikus]] on must, suure valge tiivalaiguga, punaste jalgade ja tumeda nokaga. [[Puhkesulestik|Puhkesulestikus]] on ülapool hele hall, kirjatud tumeda mustriga. Krüüsli noorlind erineb puhkesulestikus vanalinnust tumedama lauba ja tumedavöödiliste tiivalaikude poolest, Teise kalendriaasta suvel omandab ta vanalinnuga sarnase sulestiku, ent küünra-kattesulgede tumeda mustri tõttu võib ta näida üleni mustana.<ref name= "Krüüsel" >Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 2000, lk 296–297 </ref> Krüüsel lendab sirgjooneliselt ja kiirete tiivalöökidega. Häälitsused on vilistavad<ref name= "Krüüsel" >Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 2000, lk 296–297 </ref>.
 
Krüüsli pikkus on 32...3832–38 cm ja tiibade siruulatus 49...5849–58 cm, kaal 340–500 g. Vanalind [[hundsulestik|hundsulestikus]]us on must, suure valge tiivalaiguga, seljapoolel roheka helgiga, alapoolel pruun, punaste jalgade ja tumeda nokaga. Talvel on ülapruun mustjaspruun valgete tähnidega, alapool valge. [[Puhkesulestik|Puhkesulestikus]] on ülapool hele hallhelehall, kirjatud tumeda mustriga. Krüüsli noorlind erineb puhkesulestikus vanalinnust tumedama lauba ja tumedavöödiliste tiivalaikude poolest,. Teise kalendriaastaeluaasta suvel omandab ta vanalinnuga sarnase sulestiku, ent küünra-kattesulgede tumeda mustri tõttu võib ta näida üleni mustana.<ref name= "Krüüsel" >Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 2000, lk 296–297 </ref>. Krüüsel lendab sirgjooneliselt ja kiirete tiivalöökidega. Häälitsused on vilistavad<ref name= "Krüüsel" >Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 2000, lk 296–297 </ref>.
== Eluviisid ==
 
Krüüsel pesitseb [[Holarktika]] kaljustel randadel, kaljudel ja saartel [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] põhjaosa ja [[Põhja-Ameerika]] idaosa rannikul.
== Pesitsemine ==
Talvel on ta paiksem, võrreldes teiste Euroopa alklastega.
 
Eestis on krüüsel haruldane haudelind ja väikesearvuline läbirändaja ning talvituja<ref name= "Krüüsel" >Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 2000, lk 296-297 </ref>. Kurnas on 2 muna. Saabub Eestisse mai alguses ja lahkub septembris. Krüüsel on Eestis kaitsealune liik.
Krüüsel pesitseb [[Holarktika]] kaljustel randadel, kaljudel ja saartel [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] põhjaosa ja [[Põhja-Ameerika]] idaosa rannikul.
 
Pesapaigale saabub krüüsel hilja: [[juuni]]s, areaali põhjaosas isegi [[juuli]]s. See tuleb asjaolust, et krüüsel armastab pesitseda kaljulõhedes, aga need võivad olla talvel kõvasti lund täis tuisanud ja sulavad lahti aeglaselt.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Kurnas on 2, harva 1 muna. Muna suurus on 57–65×38–44 mm. Vanemad hauvad mune 27–38 päeva. Pojad kooruvad juuli alguses ja keskel. Koorunud pojad on kaetud tiheda pehme süsimusta udusulestikuga. Udusuled on keha alapoolel veidi tihedamad. Nähtavasti kaitseb see poegi alajahtumise eest, sest pesa põhi on niiske ja vahel isegi märg.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
{{brClear}}
== Viited ==
{{commons|CategoryKategooria:Cepphus grylle}}
{{viited}}