Eero Paloheimo: erinevus redaktsioonide vahel

Ülevaatlikus raamatus "Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee" (esiktrükk 1996)kritiseerib Paloheimo [[Rooma Klubi]] konstruktiivsuse puudumise pärast ja esitab konkeetseid ideid, kuidas globaalset [[ökokatastroof]]i vältida. Lahendust näeb ta uues [[tööstusrevolutsioon]]is, mille käigus suunataks [[tehnoloogia]] elutagava püsiolukorra väljakujundamisele. Ta soovitab [[tootmine|tootmisega]] siduda [[taaskasutus]]se suunava ringluse ning sellel alusel välja kujundada universaalne, kogu [[keskkond]]a hõlmav "megamasin". Taastootvasse ringlusse tuleb panna kõik, alates [[plastmass]]idest kuni majadeni. Paloheimo eeldab, et olemasolevad [[väärtus]]ed säilitatakse, samas aga luuakse uued [[infrastruktuur]]id, mis teenivad inimsõbralikku [[keskkonda]]. On vaja reguleerida [[maakasutus]]t, korraldada ümber [[energeetika]] ja luua uus [[liiklus|liikluskorraldus]]. Paloheimo soovitab luua rangete nõuete alusel ökoasumeid, muuta juba olemasolev [[Linnastumine|urbaniseerunud keskkond]] võimalikult looduslähedaseks ning välja kujundada ulatuslikud [[looduskaitse|loodushoiu]] vööndid, mis läbiksid kogu Euroopat. [[Energeetika]] vallas tuleks luua paindlik süsteem, milles oleks kindel koht ka [[Taastuv energiaressurss|alternatiivsetel energiatootmise viisidel]]. Pöördeline muutus eeldab [[keskkonnateadlikkus]]e taseme ja [[kodanikualgatus]]e tõusu ning rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis tagavad loobumise [[tootmine|tootmise]] ja [[tarbimine|tarbimise]] kasvu idealiseerimisest ning [[Demograafia|rahvastiku juurdekasv]]u karmi reguleerimise. Oma analüüsis ja plaaniks vormitud ettepanekutes on Paloheimo nõudlik nii [[teadus]]e ja tehnoloogia kui ka [[looduskaitse]]liikumise suundade suhtes, sest ökokatastroofi oht tähendab ka [[sotsiaalne katastroof|sotsiaalse katastroofi]] ohtu ja muutuste vähesuse korral ei saa see tema arvestuste järgi olla kaugemal kui umbes aastal 2200.