Vikipeedia

Hallrästas: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
kat täpsustus
Resümee puudub
18. rida:
| binomial_authority = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Hallrästas''' (''Turdus pilaris'') on [[lind|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[rästaslased|rästaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[rästas|rästa]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. Ta pesitseb peamiselt [[Euroopa]]s.
 
== Levik ==▼
Eestis tavaline [[haudelind]], osa ka talvituvad.
 
Pesitseb Põhja-Euroopas ningja Põhja[[Siber]]is kuni [[Leena]]ni. Talvitub Kesk-Aasias ja Lõuna-Euroopas, talvitubPõhja-Aafrikas lõunaja pool,[[Väike-Aasia]]s. samasSamas headel pihlaka-aastatel jääb osa hallrästaid isegi [[Soome]] talvituma. Euroopa (ilma [[Venemaa]]ta) hallrästa populatsiooni moodustab ca 5-85–8 miljonit isendit{{lisa viide}}. Eestis on hallrästas üsna arvukas haudelind.▼
 
== Suurus ja toitumine ==
Täiskasvanud linnu pikkus on ca 26 cm, tiibade siruulatus ca 43 cm ja kaal ca 100 g{{lisa viide}}.▼
Hallrästas sööb putukaid ja [[uss]]e, marjaajal ka [[pihlakas|pihlakaid]] ning muid marju, põhjustades suuri kahjusid näiteks marjakasvatustes.
 
▲Täiskasvanud linnu pikkus on ca25–28,5 cm, tiive pikkus 2614–15 cm, tiibade siruulatus ca 43 cm ja kaal ca 100 g{{lisa.<ref viide}}name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd, lk 368</ref>
▲== Levik ==
 
▲Pesitseb Põhja-Euroopas ning Põhja-Aasias, talvitub lõuna pool, samas headel pihlaka-aastatel jääb osa hallrästaid isegi [[Soome]]. Euroopa (ilma [[Venemaa]]ta) hallrästa populatsiooni moodustab ca 5-8 miljonit isendit{{lisa viide}}.
Hallrästa pea ja kaela ülapool on terashallid. Peas on mustad tähnid. Selg ja õlad on tumekastanpruunid, tiivad ja saba mustjaspruunid. Alakael, pugu ja rind on rusked mustade pikilaikudega. Kõhualuse keskosa on valge, [[päranipuala]] valge. Noorlinnud on kirjud: keha ülapool on pruunikas, seljal heledate triipudega, alapool on ookrivärvi ja tumedate laikudega.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Hallrästas sööb väheliikuvaid maismaaputukaid ja nende vastseid, [[hulkjalgsed|hulkjalgseid]], [[vihmauss]]e, väikesi [[limused|limuseid]] ja [[ämblik]]ke. Suve lõpul ja sügisel läheb ta peaaegu täielikult üle taimetoidule, süües eriti [[pihlakas|pihlaka-]] ja muid marju, põhjustades suuri kahjusid marjakasvandustes. Marjade söömisega soodustab ta mitme puu ([[kadakas]], [[lodjapuu]], [[pihlakas]], [[viirpuu]]) levimist.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
== Pesitsemine ==
 
Hallrästas saabub enamikus levilas pesitsuspaika [[aprill]]i keskel.
 
Hallrästas pesitseb [[koloonia]]tena. Sageli rajab koloonia 2-3 pesa ühe puu otsa, aga kokku on koloonias 10–30 paari, vahel rohkemgi.
 
Kui linde ei häirita, on pesad 1–4 m kõrgusel maapinnast, aga kui metsas käib kari või inimesed, ehitatakse pesad kõrgemale, 7–10 m kõrgusele, isegi kõrgemale.
 
Pesa on suur [[poolkera]]jas ehitis, mis koosneb [[kõrrelised|kõrreliste]] mullustest lehtedest, [[juur]]test ja tainme[[vars|vartest]]. Pesa tugevdatakse [[savi]]ga. Seestpoolt on ta vooderdatud saviga segatud samblatükikestega ja kuivade kõrrekestega. Pesa ehitamiseks kulub rästapaaril 4-5 päeva.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Emaslind haub 12 päeva. Sama kaua viibivad pojad pesas. Sel ajal isaslind kaitseb pesa: tungib ründajale valju kädinaga kallale ja pasandab tema peale. Sellest on tulnud rahvapärase nimi "paskrästas". Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesast lahkudes ei ole pojad veel iseseisvad, vaid vanemad peavad neid veel kaua õpetama.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Hallrästa rinnaliha peetakse suureks [[delikatess]]iks.{{lisa viide}}▼
== Muud iseloomulikku ==
Rahvapärase nime ''paskrästas'' on saanud ta tavast kaitsta pesa pasandades ründaja peale.
▲Hallrästa rinnaliha peetakse suureks [[delikatess]]iks.
 
==Viited==
<references/>
{{viited}}
 
{{brClear}}
== Välislingid ==
{{commons|Category:Turdus pilaris|Turdus pilaris}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Hallrästas"