Erinevus lehekülje "Keisri hull" redaktsioonide vahel

Lisatud 488 baiti ,  11 aasta eest
kast
(kast)
{{Raamatu info
'''"Keisri hull"''' on [[Jaan Kross]]i kirjutatud [[romaan]], mis ilmus [[1978]]. aastal. Peategelaseks on Liivimaa [[Võisiku mõis]]a aadlik [[Timotheus Eberhard von Bock]] (1787-1836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser [[Aleksander I]] sõbra. Bock šokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast.
| kaane_pilt =
| alltekst =
| autor = [[Jaan Kross]]
| riik = [[Eesti]]
| kaane_kujun = [[Vello Asi]]
| keel = [[eesti keel|Eesti]]
| žanr = {{nowrap|[[elulugu|Eluloolis]]-[[ajalugu|ajalooline]] [[romaan]]}}
| kirjastaja = [[Eesti Raamat]]
| avaldatud = 1978
| lehekülgi = 350
| mõõtmed_kaal = 135 × 208 mm
| isbn = [[Eri:BookSources/9985611918|9985611918]]<br>{{väiksem|(1997. a trükk)}}
}}
"'''"Keisri hull"'''" on [[Jaan Kross]]i kirjutatud [[romaan]], mis ilmus [[1978]]. aastal. Peategelaseks on Liivimaa [[Võisiku mõis]]a aadlik [[Timotheus Eberhard von Bock]] (1787-1836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser [[Aleksander I]] sõbra. Bock šokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast.
 
Bock šokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid..
Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta fantaseeritud tegelane, Eeva vend Jakob.
 
Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. „Keisri hullu“ peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud.
 
„Keisri hull“ on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset(1970 aastate) olukorda. Näiteks 70ndate psühhiaatrite skandaal, mida on väljendatud Timotheus von Bocki hullukskuulutamisega. Kuigi Krossi romaanist võib välja lugeda NSV Liidu vastast kriitikat või vabaduspüüete õhutamist, on Krossi „Keisri hull“ ennekõike väärtteos kirjanduslikus mõttes.
 
==Sisukokkuvõte==
 
Tavatu lugu balti aadliku, Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva, endise lihtsa taluneiu, kompromissitust elust möödunud sajandi esimesel poolel. Raamat, mille ridadesse (ja ka nende vahele) on autor kirjutanud palju selliseid tõdesid, mille avaldamine kaasaegset teemat käsitlevas teoses olnuks esmatrüki ilmumise ajal mõeldamatu. Tugeva isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema ajendas paljude allasurutud tõdede taasärkamist ja aktualiseerumist.
 
 
Von Bock otsustas Eestist põgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel ta sellest kavatsusest loobus. Ta tajus, et mõju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jääb paigale. Ta riskis enesehävitusega, sest kui ta oleks tabatud, siis arvatavasti oleks karistuseks olnud surm või piinamine. Ta otsustas jääda „raudnaelaks impeeriumi ihusse“. Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi.
 
Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid..
 
Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. „Keisri hullu“ peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud.
 
„Keisri hull“ on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset(1970 aastate) olukorda. Näiteks 70ndate psühhiaatrite skandaal, mida on väljendatud Timotheus von Bocki hullukskuulutamisega. Kuigi Krossi romaanist võib välja lugeda NSV Liidu vastast kriitikat või vabaduspüüete õhutamist, on Krossi „Keisri hull“ ennekõike väärtteos kirjanduslikus mõttes.
 
==Välislingid==
Anonüümne kasutaja