Allüülne ümbergrupeering: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
C=C–C<sup>+</sup> <–> <sup>+</sup>C–C=C
Allüülse ümbergrupeeringuga tuleb arvestada paljude orgaaniliste reaktsioonide korral (eriti happelise komponendi olemasolul). Keemilise reaktsiooni käigus või kuumutamisel (ka toatemperatuuril seismisel) võivad allüülsed ühendid kergesti isomeriseeruda, sest [[termodünaamiline kontroll]] viib stabiilsema isomeeri moodustumisele. Näiteks [[isopreen]]i hüdrokloorimisel moodustub tertsiaalne kloriid 3-kloro-3-metüül-1-buteen, mis protsessi käigus või seismisel või fraktsioneerimisel kergesti isomeriseerub kuni [[tasakaal]]u seguni, milles toatemperatuuril on 90% stabiilsemat primaarset isomeeri - prenüülkloriidi.
СН<sub>2</sub>=С(СН<sub>3</sub>)–СН=СН<sub>2</sub> + HCl → CH<sub>3</sub>–СCl(СН<sub>3</sub>)-СН=СH<sub>2</sub> →
CH<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>–Cl
Nukleofiilse asenduse korral [[SN1 reaktsioon|S<sub>N</sub>1 reaktsiooni]] tingimustes moodustub [[karbokatioon]]ne [[intermediaat]], mis edasi võib anda [[nukleofiil]]iga isomeerse produkti - nimetatakse seda S<sub>N</sub>1<sup>'</sup> asendusreaktsiooniks. Näiteks [[1-kloro-3-metüül-2-buteen]] annab asendusreaktsioonis tertsiaalse alkoholi [[3-metüül-2-buten-1-ool]]i (85%):
| |||